-
Marten Kaevats: Ma ei soovi „poliitikasse minna”, kuid ühiseluliste otsuste mõjutamine spetsialisti positsioonilt tähendab samuti poliitika kujundamist. Poliitika on ideaalis ühiskonnakorraldusele sisuka suuna andmine ja ma arvan, et selliselt positsioonilt võiks poliitikas osaleda igaüks, kel on mõni hea idee. Parim ja kõige demokraatlikum variant on see, kui halduskorralduse on „pärispoliitikud” korraldanud nii, et ühiskonnast tulevaid häid ideid kasutatakse ja rakendatakse. Siis pole oluline, millisel tasandil poliitikat…
-
Flaamlane Xaveer de Geyter on kindlasti üks Euroopa tuntumaid arhitekte, hinnatud tegija võistlustel, kes teadlikult on vältinud staararhitekti staatust ja sellega kaasnevat mõneti „liiga lihtsat” iseloomustust. Tema töödes pole läbivat käekirja, millest kinni hakata: ta pigem teeb kui räägib, pigem tegeleb olemasolevaga kui sellega, mida veel ei ole. Ometi tegi ta nüüd näituse – suure maketinäituse omanimelise büroo XDGA viimase 15 aasta loomingust.1 Pärast esmaesitlust Brüsseli…
-
Pakub elu parendavaid lahendusi
Eesti disaini jõuliseks jooneks on pakkuda elu parendavaid lahendusi. Hea näide on disainer Matti Õunapuu (tootja Stigo Ltd) elektriline roller Stigo, mis käib kokku nagu vihmavari. Kokkupandult meenutab see ratastel pagasit ning selle saab kaasa võtta siseruumidesse ja ühissõidukitesse. Ühe akulaadimisega on see riistapuu võimeline sõitma 40 km ja arendama kiirust 25 km/h. Ehkki eesmärgiks oli luua linnaline sõiduvahend, mida oleks võimalikult kerge…
-
Nõnda pole ka ise näitusega esinemine mitte just väga üllatuslik, seda enam, et mullu esines Tammelaan koos Mari Kaljuste, Mari Kurismaa ja Taimi Sooga Parikaste majas.
Nüüdse väljapaneku kandvaks ideeks on tutvustada kõige lihtsamat ja ehk ka arhetüüpsemat istet. Kastellaani majas on väljas disaineri enese taburetid, aga ka teiste tegijate loome Toivo Raidmetsa kahest isikupärasest kolmjalast vanakraamipoest pärit kitšini.
Võib ju siinkohal meenutada, et kõrgel toolil istumine…
-
Mis on sisearhitektuur? Ilmselt midagi arhitektuuri ja disaini vahepealset, aga mis siis ikkagi täpsemalt?
Kätlin Ölluk: Sisearhitektuur on ruumi organiseerimine vastavalt funktsioonile ning esteetilisele lähteülesandele. Ma arvan, et hea ruumiarhitektuur loob fooni kõigele ülejäänule, nii õige õhustiku tekkele kui soovitud stilistika rakendamisele.
Hannes Praks: Üks sisearhitektuuri põhiküsimusi on selle suhe arhitektuuriga. Sisearhitektuuri eriala kipub saatma mingi veider kompleks, mis paigutab nii-öelda toitumisahelas kõik sisustusega seonduva mahulisest arhitektuurist justkui…
-
Osalejaid oleks võinud olla rohkem
Sadama seatud võistluse eesmärk oli planeeringu eskiis, et arendada aktiivses kasutuses sadama naabruses kesklinnalist linnaruumi, lõimida maailma ühe aktiivsema reisijatevooga sadam kesklinnaga nii, et arenduspiirkonna uued asukad ja elanikud ei hakkaks omakorda sadamat kesklinnast eemale tõrjuma. Nimelt on sadama tegevus vägagi mürarohke ning elukondlike ruumide kavandamisel tuleb projekteerijal arvestada mürataseme normidega. Võistlustingimused nägid alale ette paar hotelli, büroohooned ning ala õhtupäikesesse…
-
Tallinna sadama korraldatud linnaruumiliste eskiiside arhitektuurivõistluse tingimused polnud arhitektide liiduga kooskõlastatud. Kuidas hindad lähteülesannet? Mis oli nende puhul õnnestunud või mis valesti?
Ralf Lõoke: Kaks võistlusala kokku – põhjaosa kvartal ja Uus-Sadama kvartal – hõlmavad seda vaba ala sadama territooriumist, kus arendustegevus on võimalik. Hea oli see, et võistlejatelt oodati konkreetse võistlusala lahenduse kõrval ka laiema kontaktvööndi visiooni. Sadam investeeris võistlusse, tingimused olid piisavalt paindlikud, žüriitöö põhjalik,…
-
Juba järgmisel aastal kuulutati muinsuskaitsekuu avaüritusel Tallinna Matkamajas (praegune Höppeneri maja) välja ka selle medali esimene laureaat, kelleks olid kõik need, kes aitasid kaasa Tallinnas Aia tn 3 rajatud, kuid vanalinna täiesti sobimatu WW Passaaži ehitamisele. Arendajatele ja neile kaasaaidanuile oli pühendatud ka aastal 2000 välja antud Karuteene medal Viru tänavale rajatud De La Gardie’ kaubamajale. Medaleid anti välja miljööaladelgi toime pandud muinsuskaitseliste väärtegude eest. Nii…
-
Dmitri Bruns, Tallinna peaarhitekt aastatel 1960–1980 ja vanalinna säästva muinsuskaitse strateeg:
Kuigi Jaan Tamme viidatud seisukohtadega nt WW Passaaži osas tuleb nõustuda, siis teistpidi on eritingimuste koostamisel ka muinsuskaitsjad teinud vahel kaheldavaid otsuseid, mis pole soosinud parimate võimalike linnaehituslike lahenduste teket. Võtame näiteks Viru väljaku äärde rajatud Metro Plaza klaaskasti (Viru väljak 2), mis istub kunagise vene Aleksandri gümnaasiumi madala –
muinsuskaitse reeglite järgi säilitamisele määratud – kahekorruselise…
-
Lõpetanud 1966. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, asus Maire Annus tööle Eesti Maaehitusprojekti Pärnu osakonnas, kus töötas kuni 1984. aastani. Suurematest projektidest realiseerusid nendel aastatel Viisnurga puhkebaas Uulus, Taebla keskkooli juurdeehitis, vanadekodu Ahtmes ja hotell Emmi Pärnus. 1971. aastal töötas ta Mongoolias, kus tegi planeeringuid kahele asulale. Tema projekti järgi (Maaehitusprojekti konkursi võidutöö) ehitati Kitšera jaamahoone Baikali-Amuuri magistraalil. 1984. aastast töötas Maire Annus Maaehitusprojekti Tallinna osakonnas, kus…
