-
Kindlustusfirmadega on lugu keerulisem, sest nemad kaotavad vaatlusaluse tehnoloogia täielikul rakendumisel 90% ringis oma praegustest autokindlustuse sissetulekutest.1 Nad pole majanduslikult huvitatud juhita tehnoloogia leviku soodustamisest. Autoomanikule on paindlikuma kindlustuse variant peaaegu sama mis praegune, ainult et kümme korda odavam. Niisiis on ka siin näha ärimudelite muutumist.
Aga ikkagi, kui juhtub see vähetõenäoline õnnetus? Sündmus põhjustab valu nii osalistele kui ühiskonnale. Ajaleheloo pealkiri „Juhita auto tappis esimese lapse”…
-
Betoonist rulamaastike kasutajaid on palju rohkem, kui esmapilgul võiks arvata. 1960ndate lõpu Ameerika rularevolutsioon kasvas välja surfist, mis kolis toona rulatamise näol California osariiki Los Angelese tänavatele. Loomulikult olid esimesed rulamehed needsamad surfarid, kes kahepaiksetena mereveest linnaruumi kolinuna betoonil surfamist harrastasid, püüdes rulaga tänavatest ja seintest ookeanilaineid disainida. Kuna Los Angeleses on siiani meeletult pikki linna läbivaid betoonist veekanaleid, hakati just seal linnaruumisurfi praktiseerima. Mida tähendas…
-
Uus liikuvuse taju ja tähendus
Esimene takistus on harjumuse jõud: inimesed on harjunud oma autot ise juhtima. See on sümboliseerinud vabadust, liikumisvabadust tarbimisühiskonna võimaluste piires. Inimestele meeldib ise juhtida. Siiski on suhtumine nooremas põlvkonnas juba jõuliselt muutumas. Seda näitavad ka Ameerika ja Euroopa tarbimisuuringud, millest selgus, et tänapäeva noortele ei ole auto enam staatuse sümbol, vaid lihtsalt vahend, millega liikuda punktist A punkti B.2 Uute autode kuumaksete…
-
Viktor Pais
21. II 1947 – 16. III 2014
Viktor Pais sündis 21. veebruaril 1947. aastal Fürstenwalde linnas Saksamaal, ent juba samal aastal asus tema perekond elama Pärnusse. Pärast Lydia Koidula nimelise Pärnu II keskkooli lõpetamist töötas ta paar aastat ja astus siis Tallinna Polütehnilisse Instituuti, et õppida raadiotehnika eriala.
Aastal 1970 tegi ta kannapöörde ning läks Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti arhitektuuri eriala omandama. Pärast kunstiinstituudi lõpetamist suunati ta…
-
Kultuuriministeerium on sel aastal ette võtnud muinsuskaitse seaduse muutmise laiemalt ja märksõna, mille all toimetatakse, on „kaasav muinsuskaitse”. Millised suuremad muudatused ees ootavad?
Tarvi Sits: Kehtiv muinsuskaitseseadus kannab 1990ndate alguse mõtteviisi: mälestiste säilitamine on peamiselt omanike kohustus. Valdkond on liialt orienteeritud reeglite ja nõuete seadmisele ning kontrollile. Vähem pööratakse tähelepanu mälestiste omanike nõustamisele, koostööle partneritega ja teavitamisele. Uuenevas seaduses peaks rohkem just omanike huve arvestama. Selle osas…
-
Hannes Aava: Teie teemaks on avaliku ruumi areng modernismi perioodi algusest kuni praeguseni. Biennaali peakuraator Rem Koolhaasi teema „Põhitõed: modernsuse omaksvõtt 1914–2014” on sõnastatud retrospektiivina: koos uuritakse seda, mis on meid praegusesse hetke toonud, et seda hetke paremini mõista. Kuidas olete teie piiritlenud avaliku ruumi ja milline on teie ajaline ja ruumiline põhifookus?
Johanna Jõekalda: Koolhaas tegi peateema valikuga üleskutse, et kõigi paviljonide ekspositsiooniruumis räägitaks lugu sellest,…
-
Heino Kerde õppis Tallinna Industriaaltehnikumis (hilisem Ehitustehnikum) aastail 1945–1947 ja lõpetas ehitusinsenerina Tallinna Polütehnilise Instituudi 1956. aastal. Tema tööelu algas ETKVLi ehitusvalitsuses 1948.–1956. aastani, viimased aastad oli ta valitsuse juhataja. Aastatel 1956–1966 oli ta Tsentrosojuzprojekti direktor ja 1966–1990 tegeles ENSV Ehituskomitee vastavates osakondades linnaplaneerimise ja ekspertiisiga. Sellest ajast oli ta ka arhitektide liidu liige.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist tegutses pensionile jäänud Kerde projektijuhina arhitektuuribüroodes Linnakujunduse Arendusbüroo AS…
-
Selle kirjatüki tugipunktiks on enam kui kolmveerand aastat tagasi avaldatud raamat, mis esitab väga hästi koostatud ja kujundatud kokkuvõtte Jüri Okase ja Marika Lõokese arhitektitegevusest. Massiivne köide sisaldabki arhitektuuri, peamiselt ehitiste, kavandite ja makettide fotosid. Lisaks Andres Kure eessõnale ja minimaalsele tekstiosale (justkui peidetuna pealiskaudse pilgu eest) leiame Jüri Okase arhitektikreedo: repliigid, mis ajendasid mind lugu kirjutama. Nii nagu kirjandus ja kunst, jätab ka arhitektuur otsad…
-
21. kuni 24. jaanuarini toimus Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskonnas interdistsiplinaarne töötuba „Tallinna Püha Katariina kirik – konserveeritud vare või toimiv hoone?”. Töötoast võtsid osa EKA muinsuskaitse ja konserveerimise, arhitektuuri ning sisearhitektuuri üliõpilased, valdkondadevahelisust lisasid Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ehitusteaduskonna inseneritudengid, keda seni polnud muinsuskaitse sfääridesse õppetöö raames kaasatud. Töötoale eelnesid sügissemestril Katariina kirikuga seotud huvigruppide ettekanded, et avada funktsioone, mida võiks praegu külmana seisev ning linnaruumis märkamatu…
-
Võitlus orgaanilise toidu eest
„Ühendus maa ja linna vahel on kõikjal maailmas kadumas. Pariisis jõuab kõigest 30% farmide värskest kaubast tarbijateni ja see on suur probleem. Farmid jäävad Pariisi kesklinnast üle 30 kilomeetri kaugusele. Igal hommikul toovad kaubikud linna toitu, seisavad ummikutes ja sõidavad õhtul tagasi. Nii saastatakse õhku, transpordikulu on kohutav ja suur osa toidust rikneb ikkagi,” selgitab Chivialle. Lahenduseks pakub ta UFU, mis kujutab endast…
