-
30. maist kuni 1. juunini peetakse Tallinnas konverents „Kunst ja teadus – hübriidne kunst ja interdistsiplinaarsed uuringud”, mille üks laupäevaseid peaesinejaid Theodore Spyropoulos on arhitekt ja õppejõud, Londonis tegutseva arhitektuuriühingu arhitektuurikooli (Architectural Association ehk AA) disaini uurimislabori (Design Research Lab ehk DRL) direktor.1 Ta on õpetanud nii Pennsylvania ülikoolis kui kuningliku kunstikolledži disaini-innovatsiooni inseneriteaduste osakonnas. Spyropoulus juhatab koos venna Stepheniga ka eksperimentaalset arhitektuuri- ja disainibürood Minimaforms,2…
-
Londonis 3. kuni 11. maini toimunud disaini kodumessil („Grand Designs Live”) näidati viie nüüdisarhitektuuri uuemate suundade näidisprojekti hulgas Eesti arhitekt-disaineri Jaanus Orgusaare aiamaja „Noa”. Sel Suurbritannia suurimal kodumessil osales üle 500 ettevõtte ja eelmisel aastal külastas seda üle 111 000 inimese. „Noa” on kuue küljega 25ruutmeetrine moodulmaja, mis seisab neljal jalal. Tootjad kirjeldavad seda kui kergesti eri vajadusteks kohandatavat ruumi, mis sulandub hästi igasugusesse keskkonda. Nurgeline…
-
Žüriisse kuulusid arhitektid Carme Ribas (CCCB), Peter Cachola Smal (Saksa arhitektuurimuuseum – DAM), Matevž Čelik (Ljubljana arhitektuuri- ja disainimuuseum), Sarah Ichioka (Londoni arhitektuurifond – AF), sotsioloog Juulia Kauste (Soome arhitektuurimuuseum Helsingis), arhitektuurikriitik Francis Rambert (Prantsuse arhitektuuriinstituut Pariisis) ja kuraator Katharina Ritter (Viini arhitektuurikeskus – AzW).
Lähte- ja valikukriteeriumiks võidutööde väljaselgitamisel oli linlik lähenemine, avalik omandivorm, elanikukeskne lähenemine ja sellest lähtuv funktsionaalne sobivus, elanike kaasatus, sotsiaalse sidususe suurendamine,…
-
Eesti linnadesse tekkisid ühisaianduse alad ehk aianduskooperatiivid nõukogude aja alguses, kui Teise maailmasõja järgses riigis valitses nälg. Selle leevenduseks hakati töölistele välja jagama maad, et nood saaksid ise aiasaadusi kasvatada.
Tänaseks on see lihtne maakasutusvorm teisenenud peamiselt kaheks suunaks. Suuremate linnade läheduses on aiamaadest ja suvilakooperatiividest nagu näiteks Mähe, Muuga, Luige (Tallinn) ja Ihaste (Tartu) saanud elamurajoonid, mis oma maniküüritud muru ja geomeetriliste elupuudega ei oma…
-
15. mail oli Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledžis (TTÜTK) soolaleivakonverentsi-nimeline arutelu, mille eesmärk oli analüüsida maastikuarhitektuuri olukorda Eestis, avada probleemistik ja võimalikud huvide konfliktid. Peale selle oli kavas arutada avatava maastikuarhitektuuri magistriõppekava sisu ja vastavust nii praegustele kui tuleviku vajadustele, kuna õppekava saab olla tugev vaid siis, kui see on välja töötatud koostöös teiste maastiku-, ruumi- ja pärandiekspertidega. Ei ole viisakas ega vajalik, et õppekavad valmivad hämarates…
-
Toon välja mõned motiivid.
1. Eksootika või nihestuse aspekt, mis tuleneb sellest, et tegemist on teise keskkonnaga („Viljelejad”, „Kärssab”), teiste kommete („Juuksuritöökoda”, „Kalamehed”), teise keele („Pikad mehed”, „Mittesuitsetav Nagasaki meer”), arengumaise läbu („Nimeta” foto Hiina räämas hooviga), kummaliste koosluste („Linnahalli vallutajad”, „Maastiku läbimise voolav kogemus”) või muude veidrustega („Luiged”, „Kukk”).
Eksootika määr sõltub muidugi ka vaataja kogemusest ja taustast. Lugedes ladina tähestikus „Longmen” nägin ma vaimusilmas seal…
-
Hugo Sepp sai erihariduse Türi Aianduskeskkoolis, pärast seda astus Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti aia- ja pargikujunduse erialale (1944). Omandanud diplomi 1950. aastal, suunati Sepp tööle Eesti Projekti, kus ta töötas arhitektina ja projekti peaarhitektina aastani 1985. Ühtlasi oli ta Kuressaare ehitustehnikumi õppejõud aastatel 1950–1952.
Ehkki vanuse tõttu oleks ta pärast Eesti Projektist lahkumist võinud pensionile jääda, jätkas Sepp oma loomingulist karjääri, tehes tööd projekteerimisbüroodele Epikoop ja…
-
Aino Iila õppis Kehtna Aiandusinstituudis ja omandas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi aia- ja pargikujunduse erialal aiandusarhitekti diplomi. Töötas kogu oma karjääri jooksul Eesti Põllumajandusprojektis, mis nimetati 1964. aastal ümber Eesti Maaehitusprojektiks. 1962. aastast oli Aino Iila Eesti Arhitektide Liidu liige.
Iila juhendusel on valminud üle 50 maa-asula ja nelja linnapiirkonna (Tapa, Põlva, Valga, Pärnu) planeerimis- ja hoonestusprojekti. Ta on kavandanud Kabli-Häädemeeste ja Põlva puhkeala ning rekonstrueerinud Harju-Madise ja…
-
Senine koostöö
„Arhitektuuri eriala on Eestis aastakümneid õpetatud kahes kõrgkoolis: magistritasemel haridust on antud Eesti Kunstiakadeemias (EKA), rakendusarhitekti haridust Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK). [—] Need kaks kooli on siiani täielikult rahuldanud Eesti vajaduse arhitektuurihariduse järele,” väidetakse pöördumises. Arhitekt ja TTK arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna dekaan Hindrek Kesler kinnitab: „2012. aastal sõlmisime EKAga koostöölepingu, mis näeb muu hulgas ette ka TTK arhitektuuriinstituudi lõpetajate valutu ülemineku EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise…
-
Kui jätta hetkeks kõrvale Eesti arhitektuurihariduses juba aastaid valitsenud probleemid ning seetõttu tänaseks päevaks välja kujunenud terav sisemine vastasseis, siis arvan, et kitsaskoht pole mitte arhitektide üleproduktsioon, vaid hoopis suured puudujäägid valdkonna õigusaktides. Kohati tundub, et Eestis pole igapäevaseks projekteerimiseks (v.a suuremad riigihanked ja arhitektuurivõistlused) vaja näiteks isegi mitte Tallinna tehnikakõrgkooli (TTK) rakendusarhitekti diplomit. Eestis saab ehitusvaldkonnas projekteerimise tegevusloa majandustegevuse registrist (MTR) isegi siis, kui oled…
