-
Toon välja mõned motiivid.
1. Eksootika või nihestuse aspekt, mis tuleneb sellest, et tegemist on teise keskkonnaga („Viljelejad”, „Kärssab”), teiste kommete („Juuksuritöökoda”, „Kalamehed”), teise keele („Pikad mehed”, „Mittesuitsetav Nagasaki meer”), arengumaise läbu („Nimeta” foto Hiina räämas hooviga), kummaliste koosluste („Linnahalli vallutajad”, „Maastiku läbimise voolav kogemus”) või muude veidrustega („Luiged”, „Kukk”).
Eksootika määr sõltub muidugi ka vaataja kogemusest ja taustast. Lugedes ladina tähestikus „Longmen” nägin ma vaimusilmas seal…
-
Hugo Sepp sai erihariduse Türi Aianduskeskkoolis, pärast seda astus Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti aia- ja pargikujunduse erialale (1944). Omandanud diplomi 1950. aastal, suunati Sepp tööle Eesti Projekti, kus ta töötas arhitektina ja projekti peaarhitektina aastani 1985. Ühtlasi oli ta Kuressaare ehitustehnikumi õppejõud aastatel 1950–1952.
Ehkki vanuse tõttu oleks ta pärast Eesti Projektist lahkumist võinud pensionile jääda, jätkas Sepp oma loomingulist karjääri, tehes tööd projekteerimisbüroodele Epikoop ja…
-
Aino Iila õppis Kehtna Aiandusinstituudis ja omandas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi aia- ja pargikujunduse erialal aiandusarhitekti diplomi. Töötas kogu oma karjääri jooksul Eesti Põllumajandusprojektis, mis nimetati 1964. aastal ümber Eesti Maaehitusprojektiks. 1962. aastast oli Aino Iila Eesti Arhitektide Liidu liige.
Iila juhendusel on valminud üle 50 maa-asula ja nelja linnapiirkonna (Tapa, Põlva, Valga, Pärnu) planeerimis- ja hoonestusprojekti. Ta on kavandanud Kabli-Häädemeeste ja Põlva puhkeala ning rekonstrueerinud Harju-Madise ja…
-
Senine koostöö
„Arhitektuuri eriala on Eestis aastakümneid õpetatud kahes kõrgkoolis: magistritasemel haridust on antud Eesti Kunstiakadeemias (EKA), rakendusarhitekti haridust Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK). [—] Need kaks kooli on siiani täielikult rahuldanud Eesti vajaduse arhitektuurihariduse järele,” väidetakse pöördumises. Arhitekt ja TTK arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna dekaan Hindrek Kesler kinnitab: „2012. aastal sõlmisime EKAga koostöölepingu, mis näeb muu hulgas ette ka TTK arhitektuuriinstituudi lõpetajate valutu ülemineku EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise…
-
Kui jätta hetkeks kõrvale Eesti arhitektuurihariduses juba aastaid valitsenud probleemid ning seetõttu tänaseks päevaks välja kujunenud terav sisemine vastasseis, siis arvan, et kitsaskoht pole mitte arhitektide üleproduktsioon, vaid hoopis suured puudujäägid valdkonna õigusaktides. Kohati tundub, et Eestis pole igapäevaseks projekteerimiseks (v.a suuremad riigihanked ja arhitektuurivõistlused) vaja näiteks isegi mitte Tallinna tehnikakõrgkooli (TTK) rakendusarhitekti diplomit. Eestis saab ehitusvaldkonnas projekteerimise tegevusloa majandustegevuse registrist (MTR) isegi siis, kui oled…
-
Marten Kaevats: Ma ei soovi „poliitikasse minna”, kuid ühiseluliste otsuste mõjutamine spetsialisti positsioonilt tähendab samuti poliitika kujundamist. Poliitika on ideaalis ühiskonnakorraldusele sisuka suuna andmine ja ma arvan, et selliselt positsioonilt võiks poliitikas osaleda igaüks, kel on mõni hea idee. Parim ja kõige demokraatlikum variant on see, kui halduskorralduse on „pärispoliitikud” korraldanud nii, et ühiskonnast tulevaid häid ideid kasutatakse ja rakendatakse. Siis pole oluline, millisel tasandil poliitikat…
-
Flaamlane Xaveer de Geyter on kindlasti üks Euroopa tuntumaid arhitekte, hinnatud tegija võistlustel, kes teadlikult on vältinud staararhitekti staatust ja sellega kaasnevat mõneti „liiga lihtsat” iseloomustust. Tema töödes pole läbivat käekirja, millest kinni hakata: ta pigem teeb kui räägib, pigem tegeleb olemasolevaga kui sellega, mida veel ei ole. Ometi tegi ta nüüd näituse – suure maketinäituse omanimelise büroo XDGA viimase 15 aasta loomingust.1 Pärast esmaesitlust Brüsseli…
-
Pakub elu parendavaid lahendusi
Eesti disaini jõuliseks jooneks on pakkuda elu parendavaid lahendusi. Hea näide on disainer Matti Õunapuu (tootja Stigo Ltd) elektriline roller Stigo, mis käib kokku nagu vihmavari. Kokkupandult meenutab see ratastel pagasit ning selle saab kaasa võtta siseruumidesse ja ühissõidukitesse. Ühe akulaadimisega on see riistapuu võimeline sõitma 40 km ja arendama kiirust 25 km/h. Ehkki eesmärgiks oli luua linnaline sõiduvahend, mida oleks võimalikult kerge…
-
Nõnda pole ka ise näitusega esinemine mitte just väga üllatuslik, seda enam, et mullu esines Tammelaan koos Mari Kaljuste, Mari Kurismaa ja Taimi Sooga Parikaste majas.
Nüüdse väljapaneku kandvaks ideeks on tutvustada kõige lihtsamat ja ehk ka arhetüüpsemat istet. Kastellaani majas on väljas disaineri enese taburetid, aga ka teiste tegijate loome Toivo Raidmetsa kahest isikupärasest kolmjalast vanakraamipoest pärit kitšini.
Võib ju siinkohal meenutada, et kõrgel toolil istumine…
-
Mis on sisearhitektuur? Ilmselt midagi arhitektuuri ja disaini vahepealset, aga mis siis ikkagi täpsemalt?
Kätlin Ölluk: Sisearhitektuur on ruumi organiseerimine vastavalt funktsioonile ning esteetilisele lähteülesandele. Ma arvan, et hea ruumiarhitektuur loob fooni kõigele ülejäänule, nii õige õhustiku tekkele kui soovitud stilistika rakendamisele.
Hannes Praks: Üks sisearhitektuuri põhiküsimusi on selle suhe arhitektuuriga. Sisearhitektuuri eriala kipub saatma mingi veider kompleks, mis paigutab nii-öelda toitumisahelas kõik sisustusega seonduva mahulisest arhitektuurist justkui…
