Toeta

Arhitektuur

  • Muutuvad väärtused painutavad paragrahve
    Muinsuskaitse kui sfäär rahajaotajaid eriti ei huvita. Euroraha jaotavatel sihtasutustel pole ühtegi kultuuripärandi taotlusvooru, pärandi taastajad peavad leidma sobiva programmi kas turismi-, keskkonna- vms valdkonnast. Pildil Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi toel rekonstrueeritud Kiek in de Köki suurtükitorn Tallinnas (projekti autorid Katrin Etverk ja Leonardo Meigas).
    Tiit Veermäe

    Muutuvad väärtused painutavad paragrahve

    Väike riiklik toetus mälestistele paneb omanikud raskesse olukorda, kuid tekitab siiski motivatsiooni ise vahendeid juurde leida ja suurendab vastutust.

    Riin Alatalu
    7 minutit

  • Vaimse kultuuripärandi säilitamine tagab elava kultuurielu

    Jorijn Neyrinck: „Kultuur kui protsess kätkeb endas juba iseenesest kaasamist ja väljajätmist. Ainus, mis me teha saame, on avatud keskkonna loomine.“

    UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon käsitleb vaimse kultuuripärandina eneseteadvust loovaid põlvest põlve edasiantavaid kombeid, tavasid, teadmisi ja oskusi, mis on inimestele nende argipäevas tähtsad, kuid muutuvad koos inimeste ja oludega.
    Elav pärand annab kogukonnale identiteedi ja järjepidevuse. Pärandi jätkusuutlikkuse tagab omakorda kogukond. Kuna…
    Epp Tamm
    5 minutit
  • Kaasava disaini areng ja taandareng
    Selveri iseteeninduskassad on ainus teenus kõigi omataoliste seas, millega kaob vajadus ühtesid ja samu kaupu kolm korda ümber tõsta. Ratastoolis liiklejale on aga nende ekraan ja nupud liiga kõrgel. Vanurite, laste, lühemate inimeste ja veel mitme kasutajagrupi täielikult iseseisva poeskäigu tagamiseks tuleb ümber kujundada terve kauplus, mitte ainult kassad.
    Tanel Meos / Delfi / Eesti Ajalehed / Scanpix

    Kaasava disaini areng ja taandareng

    Kasutajakeskne mõtlemine ei alga normidest ja institutsioonide vahel jaotatud ülesannetest, vaid kodaniku ja riigi omavahelise avatud ja usaldusliku suhtluse mugavast korraldusest.

    Ruth-Helene Melioranski
    5 minutit

  • Ei teeskle arutelu

    Arhitektuurinäitus „Kes loob linna“. Kuraatorid Pille Epner ning Kaja Pae, kujundaja ja fotograaf Paco Ulman, graafiline kujundaja Tuuli Aule, illustraator Eleonora Kolycheva. Tartu kunstimuuseumis kuni 4. XII 2016.
    Näitus „Kes loob linna?” kontseptsioon on sedavõrd lihtne ja loogiline, et tekib küsimus, miks ei ole seni keegi kasutanud Eesti linnade arengu avamiseks sellist lähenemisnurka, meetodit ja vahendeid. Kuraatorid Pille Epner ja Kaja Pae on võtnud ette väga vajaliku…
    Veronika Valk
    4 minutit

  • 2016. aasta puitmajamaastik

    Selleaastane saak annab lootust, et peagi on oodata ristkihtliimpuidust moodullahendusi ning võimsaid puidust kandekonstruktsioone.

    Tegelikult on väga tore, et igal aastal saab aasta puitehitise võistluse kokkuvõtet alustada tõdemusega, et tegu on kõige suurema, mitmepalgelisema ja rahvast kõnetavama võistlusega. Tänavu jäi teises ringis sõelale üle kolmekümne ehitise ning kuigi nende seas polnud ühtki n-ö paradigmat muutvat ehitist, vaid palju kodusid, on siiski rõõm tõdeda, et puitu…
    Karin Paulus
    5 minutit

  • Nüüdisaegse nüansiga klassitsistlik Lydia

    Hotell Lydia Tartus. Autorid Tarmo Teedumäe, Indrek Tiigi, Paco Ulman ja Tõnis Savi (Allianss Arhitektid). Tellija Toomemäe Kinnisvara. Arhitektuurivõistlus toimus 2012. aastal, maja avati 2016. aastal.
    Aadressil Ülikooli tänav 14 asuv Lydia hotell on idee sünnihetkest avamiseni olnud tartlaste tähelepanu keskpunktis. Hoone käivitas laialdased arutelud juba lootestaadiumis: paljud leidsid, et kavandatav on järjekordne moodne valge kast, mis rikub Tartu vanalinna. Pärast majandusasutuste käibemaksu tõstmise kava avalikustamist ähvardas…
    Merle Karro-Kalberg
    3 minutit
  • Valguse aastaaeg
    Tartu kõrgema kunstikooli installatsioon „Tunne(l) läbi Tartu“ Tava festivali valgusteljel viis valguse ja heli vahendusel jalutuskäigule läbi linna.
    Anna-Liisa Unt

    Valguse aastaaeg

    Valgusallika peamine ülesanne on esile tuua hoone pindade parimad omadused.

    Anna-Liisa Unt
    5 minutit
  • Valgustusajastu ülikool nüüdisaegses linnas
    Tartu ülikooli kaugemaks eeskujuks on Inglise arhitektuuris välja kujunenud vabaplaneeringulised põhimõtted, mis pakkusid välja idee leida ülikoolile koht pargis ja looduskaunis maastikus. Tartu tähetorn Toomemäel.
    Andres Tennus / Tartu Ülikool

    Valgustusajastu ülikool nüüdisaegses linnas

    Ülikoolilinnaku asukoht ja arhitektuur peavad soodustama sisulist ja vaimset tööd, lähtuma tudengite ja õppejõudude vajadustest, s.o looma akadeemiliselt inspireeriva keskkonna.

    Kadri Asmer
    5 minutit

  • Disainihariduse revolutsionäär Martin Pärn

    Martin Pärn: „Me lahendame tihti pseudoprobleeme, mis on püstitatud inertsist. Ülikool võiks olla uute ideede katsetamise ja visioonide loomise koht.“

    Martin Pärn on EKA strateegilise disaini professor ja ühtlasi TTÜ tööstusdisaini külalisprofessor ning sealse disainiõppetooli hoidja. Ta on ka disainivaldkonna edendaja: disainipoliitika, disainiaasta, Eesti noore disaineri auhinna Säsi ja Eesti disainikeskuse mõtte üks käivitajaid ning ideolooge. Ta on hinnatud praktik, teinud koostööd paljude ettevõtetega,…
    Ene Läkk
    6 minutit
  • Unustatud agulitänavast uhkeks promenaadiks
    Praegu on Roosi tänavast valmis füüsiline osa. Milliseks kujuneb tänavaruumi olustik ja kuidas suhestub Roosi tänav kogu Ülejõega, näitab aeg.
    Margo Tõiste

    Unustatud agulitänavast uhkeks promenaadiks

    Roosi tänava uus kujundus on ebatavaline, sest esimest korda on sel tänaval selgelt eristuv visuaalne identiteet.

    Minea Kaplinski
    5 minutit
Sirp