Toeta

Arhitektuur

  • Vello Asi 18. X 1927 – 20. XI 2016

    Meie hulgast on lahkunud legendaarne sisearhitekt, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Vello Asi.
    Vana-Saaluselt pärit Vello Asi lõpetas 1948. aastal Võru I keskkooli. Edasi õppis ta Tallinnas ruumikujundust ja sai 1954. aastal diplomi ERKIst. Kümmekond järgmist aastat kujundas ta Kunstitoodete Kombinaadis näitusi. Alates 1963. aastast oli Asi kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1991 professor), suunates mitme põlvkonna eesti sisearhitektide kujunemist.
    Sisearhitektina äratas Asi tähelepanu 1963. aastal, kui kavandas Kirjanike Maja musta laega…
    2 minutit

  • Euroopaliku vaimsuse kandja

    Vello Asi jääb Eesti sisearhitektuuri ajalukku jõulise modernisti, uue esteetika ja projekteerimiskultuuri rakendajana.

    2004. aastal viimase kursuse kunstiakadeemia kunstiteaduse üliõpilasena bakalaureusetöö teemat valides jõudsin otsingutega Viru hotelli ning selle algse interjöörini. Algasid päevi kestnud vestlused Vello Asiga, mis kulmineerusid kolm aastat hiljem kataloogi ja näitusega arhitektuurimuuseumis. Võimalus suhelda otse allikaga, koguda mälestusi ja vahetuid emotsioone andis kogu tegevusele lisaväärtuse. Arhitektuuriteadlasena tuleb suulistesse allikatesse alati…
    Karen Jagodin
    3 minutit
  • Pokemoni raske teekond üle Emajõe ehk
    Kas kõik väikefirmad, kes on oma logol kasutanud Tartu Kaarsilla kujutist, on maksnud silla arhitekti Peeter Varepi pärijatele autoritasu?
    Eva Lepik

    Pokemoni raske teekond üle Emajõe ehk

    Veel kord panoraamivabadusest

    Eva Lepik, Raul Veede
    9 minutit
  • Muutuvad väärtused painutavad paragrahve
    Muinsuskaitse kui sfäär rahajaotajaid eriti ei huvita. Euroraha jaotavatel sihtasutustel pole ühtegi kultuuripärandi taotlusvooru, pärandi taastajad peavad leidma sobiva programmi kas turismi-, keskkonna- vms valdkonnast. Pildil Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi toel rekonstrueeritud Kiek in de Köki suurtükitorn Tallinnas (projekti autorid Katrin Etverk ja Leonardo Meigas).
    Tiit Veermäe

    Muutuvad väärtused painutavad paragrahve

    Väike riiklik toetus mälestistele paneb omanikud raskesse olukorda, kuid tekitab siiski motivatsiooni ise vahendeid juurde leida ja suurendab vastutust.

    Riin Alatalu
    7 minutit

  • Vaimse kultuuripärandi säilitamine tagab elava kultuurielu

    Jorijn Neyrinck: „Kultuur kui protsess kätkeb endas juba iseenesest kaasamist ja väljajätmist. Ainus, mis me teha saame, on avatud keskkonna loomine.“

    UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon käsitleb vaimse kultuuripärandina eneseteadvust loovaid põlvest põlve edasiantavaid kombeid, tavasid, teadmisi ja oskusi, mis on inimestele nende argipäevas tähtsad, kuid muutuvad koos inimeste ja oludega.
    Elav pärand annab kogukonnale identiteedi ja järjepidevuse. Pärandi jätkusuutlikkuse tagab omakorda kogukond. Kuna…
    Epp Tamm
    5 minutit
  • Kaasava disaini areng ja taandareng
    Selveri iseteeninduskassad on ainus teenus kõigi omataoliste seas, millega kaob vajadus ühtesid ja samu kaupu kolm korda ümber tõsta. Ratastoolis liiklejale on aga nende ekraan ja nupud liiga kõrgel. Vanurite, laste, lühemate inimeste ja veel mitme kasutajagrupi täielikult iseseisva poeskäigu tagamiseks tuleb ümber kujundada terve kauplus, mitte ainult kassad.
    Tanel Meos / Delfi / Eesti Ajalehed / Scanpix

    Kaasava disaini areng ja taandareng

    Kasutajakeskne mõtlemine ei alga normidest ja institutsioonide vahel jaotatud ülesannetest, vaid kodaniku ja riigi omavahelise avatud ja usaldusliku suhtluse mugavast korraldusest.

    Ruth-Helene Melioranski
    5 minutit

  • Ei teeskle arutelu

    Arhitektuurinäitus „Kes loob linna“. Kuraatorid Pille Epner ning Kaja Pae, kujundaja ja fotograaf Paco Ulman, graafiline kujundaja Tuuli Aule, illustraator Eleonora Kolycheva. Tartu kunstimuuseumis kuni 4. XII 2016.
    Näitus „Kes loob linna?” kontseptsioon on sedavõrd lihtne ja loogiline, et tekib küsimus, miks ei ole seni keegi kasutanud Eesti linnade arengu avamiseks sellist lähenemisnurka, meetodit ja vahendeid. Kuraatorid Pille Epner ja Kaja Pae on võtnud ette väga vajaliku…
    Veronika Valk
    4 minutit

  • 2016. aasta puitmajamaastik

    Selleaastane saak annab lootust, et peagi on oodata ristkihtliimpuidust moodullahendusi ning võimsaid puidust kandekonstruktsioone.

    Tegelikult on väga tore, et igal aastal saab aasta puitehitise võistluse kokkuvõtet alustada tõdemusega, et tegu on kõige suurema, mitmepalgelisema ja rahvast kõnetavama võistlusega. Tänavu jäi teises ringis sõelale üle kolmekümne ehitise ning kuigi nende seas polnud ühtki n-ö paradigmat muutvat ehitist, vaid palju kodusid, on siiski rõõm tõdeda, et puitu…
    Karin Paulus
    5 minutit

  • Nüüdisaegse nüansiga klassitsistlik Lydia

    Hotell Lydia Tartus. Autorid Tarmo Teedumäe, Indrek Tiigi, Paco Ulman ja Tõnis Savi (Allianss Arhitektid). Tellija Toomemäe Kinnisvara. Arhitektuurivõistlus toimus 2012. aastal, maja avati 2016. aastal.
    Aadressil Ülikooli tänav 14 asuv Lydia hotell on idee sünnihetkest avamiseni olnud tartlaste tähelepanu keskpunktis. Hoone käivitas laialdased arutelud juba lootestaadiumis: paljud leidsid, et kavandatav on järjekordne moodne valge kast, mis rikub Tartu vanalinna. Pärast majandusasutuste käibemaksu tõstmise kava avalikustamist ähvardas…
    Merle Karro-Kalberg
    3 minutit
  • Valguse aastaaeg
    Tartu kõrgema kunstikooli installatsioon „Tunne(l) läbi Tartu“ Tava festivali valgusteljel viis valguse ja heli vahendusel jalutuskäigule läbi linna.
    Anna-Liisa Unt

    Valguse aastaaeg

    Valgusallika peamine ülesanne on esile tuua hoone pindade parimad omadused.

    Anna-Liisa Unt
    5 minutit
Sirp