Pärast Teist maailmasõda ehitati Poolas rohkem kirikuid kui mujal Euroopas. Ehitati kirikuid, et protestida valitsuse vastu, ning valitsus lubas seda teha, sest nii lõppesid häälekad ametlikud protestid.
Eluviis muutub ning see peab väljenduma ka ehitatud keskkonnas ja eluruumides.
Linnarändurid on nüüdisaja eluviisi tähistajad, nende pidevat liikumist eeldav töö- ja eluviis vajab teistmoodi elamispinda. Hargmaine ja ajutisusest kantud eluviis ei ole enam uudis, sellele viitab ka hiljuti ilmunud Eesti inimarengu aruanne. Kuid praeguse teema juurde tõi mind isiklik kogemus ja huvi muutunud eluviiside vastu, uudishimu teada saada, kas ja kuidas muutused elukeskkonda mõjutavad.
Tänapäeva…
Üks põnevamaid ehitisi oli tööliselamute vahel paiknenud ühekorruseline hiiglapikk puithoone. Selle kaarkatuse all tegutses nii söökla kui ka õigeusu kirik, lisaks kasutati seda rahvamaja ehk töölisklubina. Katuse otsa pillatud kolm peenikest sibulkuplit ja kõrval asuv miniatuurne kellatorn tegid veidra hoone lausa koomiliseks. Eesti Filmiarhiiv, EFA 0-60611.
Tallinna arenguplaani ei oska sõnastada ei linnapea, linnaarhitekt, linnaplaneerijad ega arendajad, veel vähem on oskusi selles mõõtkavas mõelda linnaelanikel.
Uurimisprojekti „Lõpetamata linn“ avasemestril üritasime uurimuse ja töötoa abil mõista, kuidas linna planeeritakse ja milliseid vahendeid otsuste langetamiseks Tallinnas kasutatakse1. Selline ülesanne ise on juba piisavalt kompleksne, kuid kogusime teavet võrdluseks ka Helsingi, Riia, Kopenhaageni, Vilniuse, Praha ja Zürichi kohta.
Valisime Tallinnaga suuruselt ja…
Arhitekt Allan Murdmaa ja skulptor Mati Variku Maarjamäe memoriaalkompleksi kehv seis on ere näide, milline on mälestuspaiga tulevik, kui muutub poliitiline maastik.
Maarjamäe praegust memoriaali ja loodavat kommunismiohvrite memoriaali tuleb käsitleda tervikliku mälupaigana, kus kõik vastuolulised ajalookihid peavad olema esindatud võrdväärselt.
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsioon pakub võimaluse mõelda, kui hästi me ennast teame.
Järgmise aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni „Nõrk monument“ panevad kokku Londonis töötavad arhitektid Laura Linsi ja Tadeáš Říha ning Delfti tehnikaülikooli külalisõppejõud, arhitekt Roland Reemaa. Alljärgnevalt räägivad nad lähemalt paviljoni ideest, sellest, miks monumendi teema praegu oluline on ning kuidas see sobitub biennaali üldise teemapüstitusega „Vaba ruum“ („Freespace“).
Plaanite Eesti ekspositsioonis teostada…
Kultuuriministeeriumi veebilehel ilmunud intervjuus oled öelnud, et ilmselt sammud ajutiselt eemal oleva arhitektuurinõuniku Veronika Valk-Siska etteniidetud rada. Mis rada see on, missugust tegevust ja rõhuasetusi see tähendab?
Niidetud rada tähendab mitmes töölõigus juba ette valmistatud ülesandeid. Kuna minu nõu asendab lapsepuhkusel (või lapserakkes) Veronika Valk-Siska oma, on üks minu funktsioone tagada, et algatatud tegevus jätkuks ja suunda radikaalselt ei muudetaks. Sõltumata isikust on nõunikule seatud kohustus…
Tallinna tulnud talupojad leidsid elukoha põlist linnasüdant ümbritsevais puitasumeis. Puust eeslinnu nimetati tollal aleviteks, hiljem öeldi nende kohta agul. Pildil Võrgu tänav Kalamajas.
Mil määral on kauaoodatud ruumiloome eksperdirühm riigiarhitekti institutsiooni lahustunum versioon? Millega see rühm tegelema hakkab?
Ruumiloome eksperdirühm pole kindlasti riigiarhitekti institutsiooni beetaversioon ja selle juhti ei tohi pidada riigiarhitektiks. Ruumiloome eksperdirühm pole institutsioon, mis päevapoliitilistesse otsustesse sekkub, sellesse kuuluvad valdkonnaga seotud ministeeriumid ja erialaliidud. Esmajoones on ajutise töörühma ülesanne anda vastus, miks on tarvis riigiarhitekti, ning miks, kuidas ja mil määral selline üleriigiline arhitektiinstitutsioon praegused ruumiloome kitsaskohad…
Kuressaare keskväljakuga seotud arhitektuurivõistlusi on olnud päris palju, praegu tundub, et muudatuste elluviimisele ollakse lähemal kui kunagi varem: EV 100 ruumiprogrammi „Hea avalik ruum“ raames saab uue kuue ka Kuressaare kesklinn, positiivne rahastamisotsus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest on olemas. Ehitama loodetakse hakata järgmisel suvel. Arhitektuurivõistluse võidutöö autorid on Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik.
Loone Lepp: „Räägitakse, et linn pigem kahaneb. Arve ei saa siiski alati usaldada, sest eks Tallinn kogu tasuta ühistranspordiga noorte sissekirjutusi.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Pärast Teist maailmasõda ehitati Poolas rohkem kirikuid kui mujal Euroopas. Ehitati kirikuid, et protestida valitsuse vastu, ning valitsus lubas seda teha, sest nii lõppesid häälekad ametlikud protestid.Igor Snopek
Üks põnevamaid ehitisi oli tööliselamute vahel paiknenud ühekorruseline hiiglapikk puithoone. Selle kaarkatuse all tegutses nii söökla kui ka õigeusu kirik, lisaks kasutati seda rahvamaja ehk töölisklubina. Katuse otsa pillatud kolm peenikest sibulkuplit ja kõrval asuv miniatuurne kellatorn tegid veidra hoone lausa koomiliseks. Eesti Filmiarhiiv, EFA 0-60611.
Arhitekt Allan Murdmaa ja skulptor Mati Variku Maarjamäe memoriaalkompleksi kehv seis on ere näide, milline on mälestuspaiga tulevik, kui muutub poliitiline maastik.Eero Vabamägi / Postimees / Scanpix
Tallinna tulnud talupojad leidsid elukoha põlist linnasüdant ümbritsevais puitasumeis. Puust eeslinnu nimetati tollal aleviteks, hiljem öeldi nende kohta agul. Pildil Võrgu tänav Kalamajas.Tallinna Linnamuuseum
Kuressaare keskväljakuga seotud arhitektuurivõistlusi on olnud päris palju, praegu tundub, et muudatuste elluviimisele ollakse lähemal kui kunagi varem: EV 100 ruumiprogrammi „Hea avalik ruum“ raames saab uue kuue ka Kuressaare kesklinn, positiivne rahastamisotsus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest on olemas. Ehitama loodetakse hakata järgmisel suvel. Arhitektuurivõistluse võidutöö autorid on Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik.
