Toeta

Arhitektuur

  • Lasnamäe rehabiliteerimine
    Urmet ei räägi raamatus „Linn linnas“ tühermaade kõhedusest, vandalismist, hulkuvatest koertest, lõikava tuule koridoridest ega linnaruumi monotoonsest rõhuvusest. Lasnamäe I mikrorajooni keskus.
    Eesti Arhitektuurimuuseum EAM Fk 13108.5

    Lasnamäe rehabiliteerimine

    Jaak Urmeti „Linn linnas“ mahendab Lasnamäed halvustavaid stereotüüpe ning osutab, et jutud Lasnamäe elanike juurtetusest on tugevasti utreeritud.

    Kaidi Õis
    5 minutit
  • Balti jaama turg kui aja märk
    Uus turg vajutab õigetele nuppudele: tervislikud ja värsked toiduained, nostalgiakaup, kodumaine disain, rahvusvahelise haardega tänavatoit, perekeskne mõtteviis.
    Piia Ruber

    Balti jaama turg kui aja märk

    Turuhoone on saanud uhke ja kõneleb avaliku ruumi praegusest ideaalist: vaatemängulises ja mugavas keskkonnas peab saama tegutseda nii passiivse vaatleja kui ka aktiivse ostlejana.

    Triin Ojari
    6 minutit
  • Hääbunud muuseumi eeskujulik keskklassistamine
    … ja 2017. aasta augustis.
    2 × Piia Ruber

    Hääbunud muuseumi eeskujulik keskklassistamine

    Juho Kalberg: „Pelgasin, et läheb nii nagu alati: lubatakse üht, aga tehakse ikkagi kaubanduskeskus. Hea on tõdeda, et need hirmud ei ole teoks saanud.“

    Merle Karro-Kalberg
    10 minutit
  • Plaanikomitee taassünd
    Superministeeriumi autorid on püüdnud tabada soliidset ning neutraalset vormi, mis oleks erinäolistele asukatele hea platvorm. Ainsa edevusena on seinte alaossa kavandatud tumedad kaared, mis tõstavad piimjasvalge klaasfassaadiga maja justkui õhku.
    Karin Bachmann

    Plaanikomitee taassünd

    Pealinn on saanud veel ühe riigi ruumilisest enesekehtestussoovist lähtuva vabadussamba, mida on kallis pidada ning mille mõttekus on enam kui küsitav.

    Karin Paulus
    5 minutit
  • Vahekasutus festivali korras. Eeskujulik juhtum Paides
    Festivali ajal oli Paide keskväljakul liiklus ümber korraldatud, investeeritud oli välimööblisse ja veetud kohale hunnik liiva – seda juba kuu aega enne kõnealust tipp-nädalavahetust. Nii said paidelased liitumistasuta treeningusaali ja põhjuse niisama, ilma ostusoovita kodunt välja minna ning veidi teistsuguses avalikus ruumis üksteisega kohtuda.
    Anna Markova / Arvamusfestival

    Vahekasutus festivali korras. Eeskujulik juhtum Paides

    Maailma megafestivalide vahekasutusmeetoditest ja hüpikarhitektuurist on saanud vaatemäng, milles ühismeedial on kandev roll.

    Keiti Kljavin
    6 minutit

  • Kas Tartu vaatab tulevikku?

    Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

    Tartu linn koostab praegu arengukava 2018. kuni 2025. aastani. Visioon on ilus: Tartust peab saama inspireeriva elukeskkonnaga tegusate, loovate, õnnelike ja hoitud inimeste linn. Kuidas kõlavad aga Tartu arengukava ja üldplaneeringu „Tartu 2030+“ visioonid kokku parkide tulevikuplaanidega?
    Arengukava ja üldplaneering
    Arengukavas tähendab inspireeriv elukeskkond ennekõike Tartu linna potentsiaali…
    Irja Alakivi
    4 minutit
  • Tartu liigub sidusa ja kestliku ilme suunas
    Sadama kvartalil on tulnud üle elada kõik liberaalsete 1990. ning 2000. aastate head ja vead. Arhitektuurivõistluse väljakutse on siduda aktiivne ja inimsõbralik jõeäärne hoonestus linnale äärmiselt olulise avaturuga.
    Tartu linnavalitsus

    Tartu liigub sidusa ja kestliku ilme suunas

    Linnakeskuse tihendamise mõte on vähendada linlaste sundliikumist ja tagada teenused kõige paremini ligipääsetavas kohas.

    Tõnis Arjus
    4 minutit

  • Kirurgiline sekkumine väikelinna. EV100 „Hea avalik ruum“

    Ingrid Mald: „Mööda Eestit ringi sõites näen, kui initsiatiivikad, visiooni täis ja aktiivsed on väikelinnade juhid. Tegelikult peaks arhitektide liit palju rohkem nõu ja abi pakkuma .“

    Riigi 100. aastapäeva tähistamise suurprogrammi raames on nüüdseks läbi saanud linnade ja väikeasulate elustamise ettevõtmise „Hea avalik ruum“ arhitektuurivõistlused, mille abil loodetakse lähiaastatel uuendada 14 väikelinna ja ühe küla süda. Programmist räägivad lähemalt selle…
    Merle Karro-Kalberg
    6 minutit

  • Kommentaar – Mis on omavalitsus? Mida õieti valime?

    Kui uskuda meediat, muudetakse haldusreformiga omavalitsuste pindala: „Viimased maavanemad on riigi esindajatena agaralt saaresuurust omavalitsust toetanud.“ (Postimees, 20. VII); „Ülenurme rahvale oli vastumeelt, et sundliitmise järel tekkiva omavalitsuse nimeks peaks saama Kambja vald.“ (ERR, 21. VII).
    Kas tõesti on pindala ja nimi omavalitsusel? Küllap ikka vallal-linnal. Termini omavalitsus väärtarvitus on ilmselt juurdunud seaduskeele ebatäpsuse tõttu. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse järgi jaguneb Eesti haldus­üksusteks, millel on nimi ja…
    Peep Nemvalts
    3 minutit
  • Rannakultuuriruum võib olla hääbuv keskkond, aga ka kestliku rannakogukonna kasvulava

    Rannakultuuriruum võib olla hääbuv keskkond, aga ka kestliku rannakogukonna kasvulava

    Nüüdisrannarahvas kipub oma kohatunde ja kultuuritausta erinevuste tõttu olema sotsiaalselt vähesidus.

    Eva-Liisa Lepik
    4 minutit
Sirp