***

nüüd kukutan end sellest tardumusest jah teadlikult ma pildilt pudenen jah nagu kaskadöör ma langen täitsa vabalt just nagu lahkunud must oleks elulust ma vajun läbi mitme vatikihi tean kogu aeg et soovit mulje jääb pea põrkab üles tammiselt parketilt ja kogu seltskond valjult ahhetab ei keegi aima valdan seda trikki ja petan neid mu tempu uskuma et valuta ja muhuta ma pääsen teen meelega vaid väike üllatus sel õhtul panustan ma üsna vaikselt mu pisku andam leebelt vagane teel olles kuulen tähtsaid vanamehi toas kõlksuvad kui kellamehe väits üks tilin kut jääpurikates lühtrist kas vapub eheteisse uppund kuusk nüüd korraga ma tean ma kukun tõesti saaks päästa end kuid soov läks kaduma see soikus kuskil kõrgemas vaikelus hall veri voolab puhtal põrmandul hall veri hallid mõtted vallanduvad ja heerold hüüab nagu trompetist see mees on puhta paljas vaadake te ainult aukandjad näevad naervad kõhinal nad hingesopis tellivad martiinit mis loksutatud mitte segatud

***

ei muidugi päike hea mees oled kuus kuud ei anna näole ei kirjuta ega midagi ei saada sõna vareste ega tuulega tuul otse vastupidi peksab vihaselt aknaluuki vastu seina ei tema ei tea midagi tema on kuulnud ainult jääst ja pimedusest lööb jalaga kassi ja kisub poolsurmas paukuvatel puudel oksi küljest ja tõsi tõsi ta on mingil hetkel kipub sassi minema kas me ikka mäletame või on see lihtsalt üks vana lugu vana lugu mida tahame kangesti uskuda kinnitame üksteisele püüame ennast veenda heinamaa päikesepaiste see kõik on päriselt see juhtub jälle tule ikka tagasi võtame sind vastu nagu kadunud poega katame laua parimate roogadega unustame reetmise naeratame ja näitame ennast näitame hinge ja nii palju ihu kui julgeme vaata päike vaata kui viletsad me oleme nagu kartuli-idud ole hea mees päike puhu eluvaim mu sisse tagasi ja ehkki ma siin pealtnäha natuke mossitan olen tegelikult veendunud teeme sind tervitades õigesti mida see jonnimine ja pahandamine aitaks istuksime sügiseni toas väldiksime sind ja igatseksime siis jälle igatseksime meel must meel etteheidete kirbest tossust enesesüüdistustest mustem kui lagi

***

jah muidugi ise tuleb tublim olla ise tuleb ennast kokku võtta tuleb sobituda ühiskonna raamidesse olla ilus ja sale ja pandav ja lasta ennast mõjuvõimsatel vanameestel panna ja vajutada ja rutjuda või siis olla ise rikas vanamees see on mõistlik valik hea valik lõppude lõpuks on igaüks ise oma õnne sepp tuleb rohkem pingutada tuleb luua väärtust ja siis saad ka vastava tasu tasub olla näiteks napilt tänapäevaste reeglite alla mahtuv orjapidaja tasub olla liiakasuvõtja need on õilsad tubli inimese ametid tasub olla omanik õigel ajal mingile asjale käpp peale panna või no oleme ausad nüüd juba pigem omaniku laps sest praeguseks on kõigele käpp peale pandud te ei kujuta ette millist pingutust nõuab omamine kuidas inimesed omades panustavad täna ma oman läbi öö see on meeldiv mehine töö sina ära inise sina maga sina võid oodata last või midagi kellegi eest hoolitseda või ma ei tea vaata ise või siis võid veidi hakkajam olla

***

imelik et siiani arutatakse kas jack oleks ehk võinud mahtuda uksele ehk oleks võinud ma ei tea aga nad ei proovinudki ja neil oli selleks hea põhjus nad ei proovinudki lennata üle käopesa teritada vana vikatit ei teinud midagi enamat kui õudusfilmi kangelased oma tardunud allaandmises ikka jah meeldisid teineteisele aga elu ühine elu oleks neil jalad alt närinud võtke kas või montecchid ja capulettid oletame et nad oleksid noorte liidu heaks kiitnud leppinud sellega ja tybaltid ja kes kõik oleks kuidagi pussitamata vastu pidanud ja siis oleks julia juba kolme aasta pärast ah misasja juba kolme kuu või nädala jah nädala pärast tundnud kui kohutavalt teda häirib see kuidas kõik montecchid eelroa kahvlit hoiavad see on väär saate aru see on väär täiesti talumatu kõik montecchid kaasa arvatud romeo ja kõik oleks olnud sisuliselt läbi kaputt see oleks olnud ebaõnnestunud argipäev aga lai publik nõudis hoogsat ja vildakat eksitust mida valelikult hüütakse armastuseks ja niisamuti just niisamuti oli hädasti vaja et jack ei roniks uksele oli ju vaja õnnelikku lõppu sest rose’i ellu ei oleks see jack mahtunud mitte mingi nipiga liiga teistsuguses rütmis tuksles ta veri pulsid õnnestus sünkroniseerida korraks parasjagu nii kauaks et pärast hea mäletada aga kesta see ei saanud sel polnud lootustki kesta ja ongi parem et jack põhja läks jack sunnik sina sured mina elan ma räägin sinust ja su asjast mis ise tahan