Vägevaid naisi on kirjandusilmas palju. Üks neist, kelle tiitleid ei saa pidada väheseks, on kahtlemata Krista Kaer. Niisugused rollid nagu toimetaja ja kirjastaja, kirjandusfestivali looja ja organisaator, kirjanduselu edendaja, raamatute väsimatu tutvustaja ja maailma viija – need võib julgelt lisada Krista Kaera biograafiasse. Kuid ennekõike on selle elutöö märksõna „tõlkimine“. Seejuures ei tähenda tõlkimine mitte ainult teksti ümberpanemist teise keelde, vaid kõige paremas ja laiemas mõttes maailmade ja inimeste ühendamist raamatute kaudu.

On üsna kindel, et kõik see on nõudnud Kaeralt oskust suurelt unistada, mõeldagi fantaasiates, luua sinna, kus midagi ei ole, hulk tähendusi, mis on tulnud loomingulise rikkuse ja nutikuse abil teisendada praktilistesse tegudesse. Sest kuidas muidu kui vankumatu visiooniga oma unistusi ellu viies on Kaer juba aastakümneid olnud nii ühe Eesti menukama kirjastuse kui ka kirjandusfestivali eesotsas?

Krista Kaera karjäär ja elutöö kirjanduse valdkonnas on väldanud ligi pool sajandit. Ta on eesti keelde tõlkinud hulganisti teoseid, tuues lugejateni märkimisväärse valiku maailmakirjandust inglise, šoti, iiri ja Ameerika autoritelt. Nende hulgas on sellised kirjanikud nagu Doris Lessing, Oscar Wilde, Terry Pratchett, Ursula K. Le Guin, John Banville, David Mitchell, Toni Morrison, Kazuo Ishiguro ja – ehk kõige tähelepanu­väärsemalt – J. K. Rowling. Viimase „Harry Potteri“ sari, mille Krista Kaer on eesti keelde tõlkinud koos oma tütre Kaisa Kaeraga, on raamatute juurde meelitanud juba mitu põlvkonda väikseid ja suuri lugejaid ning seda ajal, mil lugemisele lüüakse hingekella juba paarkümmend aastat järjest. Kaera tõlke­teoste arv raamatukogude kataloogis Ester äratab aukartust: 269 nimetust, lisaks on Kaer toimetajana aidanud ilmuda veel 256 raamatul. Kui paljude raamatute eesti lugejani jõudmisel on mängus olnud tema kui kirjastaja käsi, seda ei tea vist ka ta ise.

Krista Kaera kompromissitust tõlkijana iseloomustab tema enda mõte: teksti ei tohi tõlkides teha mingil juhul lamedamaks ega ühemõõtmelisemaks¹. Kuid samapalju iseloomustab teda detailitäpsus, mis väljendub igale sõnale ideaalse vaste leidmisel, et mitte moonutada kirjaniku mõtet ja taotlust. Nii ongi Kaer meenutanud², kuidas otsis näiteks „Dorian Gray portreed“ tõlkides sõna blackthorn täpset tähendust nii Oscar Wilde’i elust kui ka romaani keskkonnast.

Alates 1995. aastast on Krista Kaer olnud Varraku, Eesti ühe suurema ja lugupeetuma kirjastuse peatoimetaja. Tema visioon on edendanud nii algupäraste kui ka tõlketeoste tipptaset, aidates eesti lugejatel pääseda ligi üleilmsetele kirjandusvooludele. Alates „metsikutest üheksakümnendatest“, mil Eesti liitus rahvusvahelise raamatuturuga, on Varrak mänginud tõlgete avaldamisel märkimisväärset rolli – Kaera mõju ja pühendumus maailmakirjanduse tutvustamisel Eesti rahvale on olnud enneolematu. Seejuures on ta valik olnud tihtilugu julge ja riskialdis. Näiteks pidas omal ajal nii mõnigi kirjastaja naeruväärselt lootusetuks mõtet avardada tõlgitava kirjanduse geograafilisi ja mõttelisi piire ning avaldada eesti keeles niisuguste Nigeeria kirjanduse maailmanimede nagu Chinụa Achebe või Chimamanda Ngozi Adichie teoseid. Praegu aga, kümmekond aastat hiljem, ei kergita Aafrika teoste eestindamise peale enam keegi kulmu: sellest on saanud eesti kultuuri loomulik osa, mis teeb meid vaimult suuremaks, kui pealtnäha arvata võiks.

Tõlkija- ja kirjastajatöö loogilise jätkuna on Krista Kaer juhtinud viimased 18 aastat kirjandusfestivali „HeadRead“ programmi. Sellest festivalist on kujunenud autorite ja lugejate dialoogi oluline platvorm ning Eestit ja laiemat maailma ühendav kultuurisild. Kaera visadus ja veendumus, et hea kirjandus ei saa kunagi maailmast otsa³, on toonud Tallinna niisugused rahvusvahelised superstaarid nagu Margaret Atwood, Tom Stoppard, Édouard Louis, Ben Okri ja paljud, paljud teised. Just festivali puhul ilmneb eriti selgesti Kaera haruldane anne tuua inimesed kokku ja panna nad raamatutest rääkima. Omaette kaubamärgiks on kujunenud fraas, millega Krista lõpetab juba aastaid oma festivali avasõnad: „Olgu meie kõned lühikesed ja vestlused pikad.“ Ja vestlused kestavad sel festivalil tõesti varaste hommikutundideni ning väliskülalised lahkuvad Tallinnast veendununa, et Eesti on üks imeline paik, kus kõik inimesed armastavad lugeda ja iga teine kodanik valdab ussisõnu.

Kaera karjäär ei peegelda mitte ainult professionaalset meisterlikkust, vaid ka sügavat pühendumust kirjanduskultuuri edendamisele, kirjanike toetamisele ja kirjanduse kättesaadavusele kõigis selle vormides. Mõistagi avaldub see ka suhetes autoritega. Näiteks Sofi Oksanen väljendas hiljuti mõtet, et talle on Krista Kaer otsekui kirjanduslik ema, keda autor saab usaldada, kellega koos käib turvatunne ja elutarkus. Kaera nakatavast armastusest kirjanduse, maailma ja jutuvestmise vastu on osa saanud ka kõik need, kel on olnud õnne osaleda tema juhitud kirjandusreisidel Iirimaale, Šotimaale, Walesi ja mujale. Tunnistust Kaera panusest annavad arvukad autasud: peale äsjase elutööpreemia ka Valgetähe orden, Tallinna linna medal ja Aleksander Kurtna teatritõlke preemia.

Võib julgelt väita, et Krista Kaera fantaasiamaailmad on pika mõjuga. Elu, mis on pühendatud lugude jutustamise väele, tõlkekunstile, rahvusvaheliste sidemete tugevdamisele ja kultuuri­horisondi laiendamisele, kestab inimpõlvi.