Emotsioonideta sõjalisest operatsioonist ja valimisprotsessist Iraagis
Seoses osalemisega rahvusvaheliste relvajõudude koosseisus sõjalises operatsioonis Iraagis on mulle isiklikult vajalik emotsioonivaba arutelu kahe probleemi üle. Esiteks: kas Iraagis toimuvad sõjalised operatsioonid on seaduslikud ja seeläbi Eesti kaitseväelaste osalemine operatsioonis ?Iraagi vabadus? on legitiimne? Teiseks: kas Iraagis on võimalik rahvusvaheliste relvajõudude Iraagis viibimise ajal läbi…
5 minutit
Ülestähendusi töölisteatrist
Elu, nagu ta peab olema (Taavi Eelmaa, Mari Abel, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik).
5 minutit
Teod
Finn Poulsen
Vanemuise suures majas esietendub täna William Shakespeare?i romantiline komöödia ?Nagu teile meeldib?, mille lavastab Eestis kõrgelt hinnatud rootsi lavastaja Finn Poulsen. Vanemuises on ta varem teinud neli lavastust: Lindgreni ?Väikese onu saaga?, Shakespeare?i ?Kaheteistkümnenda öö?, Nielseni ?Maskeraadi? ja Nilssoni ?Mädarõikamaa?. Samuti on Poulsen lavastanud Emajõe Suveteatris Shakespeare?i ?Suveöö unenäo? ja Eesti Riiklikus Nukuteatris Byströmi ?Suure ime?.
Vanemuise suures majas esietendub täna William Shakespeare?i romantiline komöödia ?Nagu teile meeldib?, mille lavastab Eestis kõrgelt hinnatud rootsi lavastaja Finn Poulsen. Vanemuises on ta varem teinud neli lavastust: Lindgreni ?Väikese onu saaga?, Shakespeare?i ?Kaheteistkümnenda öö?, Nielseni ?Maskeraadi? ja Nilssoni ?Mädarõikamaa?. Samuti on Poulsen lavastanud Emajõe Suveteatris Shakespeare?i ?Suveöö unenäo? ja Eesti Riiklikus Nukuteatris Byströmi ?Suure ime?.
2 minutit
Hunt karjas, koer harjas
Pirkko Saisio ?Tundetus?. Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Reili Evart. Osades Toomas Suuman, Terje Pennie, Peeter Rästas, Helgi Annast, Tiina Mälberg. Esietendus Rakvere teatris 9. XII 2004.
5 minutit
Vete pääl
Veel viivuks jää, mu armsam. . . . Ophelia ei jäänud veele kauaks, varsti oli ta uppunud.
On vähe öelda, et vesi on element. Vesi on alati kõikjal ja nähtav (nagu maagi). Tuli on küll nähtav, kuid episoodiline ? teda pole alati. Õhk see-eest on alati, aga teda pole näha. Õhku näeme vaid millegi kaudu, mida õhk (tuul) puudutab: puuoksad, suits. . . . Kuid…
On vähe öelda, et vesi on element. Vesi on alati kõikjal ja nähtav (nagu maagi). Tuli on küll nähtav, kuid episoodiline ? teda pole alati. Õhk see-eest on alati, aga teda pole näha. Õhku näeme vaid millegi kaudu, mida õhk (tuul) puudutab: puuoksad, suits. . . . Kuid…
3 minutit
Eesti ja Ida-Euroopa
Eesti on ametlikult tagasi Ida-Euroopas, mis tingib tõhusama suhtluse vajaduse idanaabritega.
Viisteist aastat tagasi tegutses Eesti Vabariigis välisministri (L. Meri) kõrval ka ida(-asjade)minister (E. Lippmaa). Täna tuleb tunnistada, et Eesti ja Venemaa Föderatsiooni suhete areng on mitmest vahepealsest kilkamisest hoolimata seisnud pigem paigal kui edasi läinud. Ukraina puhul meenub kohe välisministeeriumi ja ajakirjanduse vastuseis president A.…
Viisteist aastat tagasi tegutses Eesti Vabariigis välisministri (L. Meri) kõrval ka ida(-asjade)minister (E. Lippmaa). Täna tuleb tunnistada, et Eesti ja Venemaa Föderatsiooni suhete areng on mitmest vahepealsest kilkamisest hoolimata seisnud pigem paigal kui edasi läinud. Ukraina puhul meenub kohe välisministeeriumi ja ajakirjanduse vastuseis president A.…
5 minutit
Ajalukku kirjutatud rahvas
Edgar Savisaar ? ajaloolane ja poliitik
Möödunud sügisel lasti salapärasel häälel nähtavasti sajandat korda küsida: ?Kus oli Savisaar, kui put? algas?? (Mart Soidro, Sirp 27. VIII 2004). Soidro mentori Lennart Mere ja Marju Lauristini kirjeldused Savisaarega ühisest rabelemisest Stockholmis ja Helsingis, et olukord Eesti kasuks pöörata, pole ju riiklik saladus? Kissis silmi ajalukku vaatamine on…
Möödunud sügisel lasti salapärasel häälel nähtavasti sajandat korda küsida: ?Kus oli Savisaar, kui put? algas?? (Mart Soidro, Sirp 27. VIII 2004). Soidro mentori Lennart Mere ja Marju Lauristini kirjeldused Savisaarega ühisest rabelemisest Stockholmis ja Helsingis, et olukord Eesti kasuks pöörata, pole ju riiklik saladus? Kissis silmi ajalukku vaatamine on…
5 minutit
Mis teha (Leniniga)?
?i?eki tekst ?What Is To Be Done (With Lenin)?? ilmus aasta tagasi, 21. I 2004. Kättesaadav ka võrguväljaanne aadressil http://www.inthesetimes.com/site/main/article/135/
7 minutit
?i?ek: ?Olen võitlev ateist?
Väljavõte intervjuust Slavoj ?i?ekiga (Bad Subjects, nr 59, veebruar 2002)
4 minutit
Teod
ILMAR MOSS, laulu- ja tantsupidude korraldaja
Millisena näete laulu- ja tantsupidude rolli XXI sajandil?
Millisena näete laulu- ja tantsupidude rolli XXI sajandil?
2 minutit
Esimesi Sorbonne?i tudengeid Moskvas
Helle Michelsoni intervjuu Jaan Krossi tõlkija Jean-Luc Moreau?ga
Meenub vana, ilmselt tsaariaegne ütlus, et keel viib Kiievisse. Ei tea, miks just sinna, oli see vist tollal üüratult kauge paik. Minu on nüüd keel toonud Pariisi teie meeldivasse kodusse, mitte ainult selleks, et teiega prantsuse keeles vestelda, vaid kaasas on mul esimene eestikeelne tõlge teie…
Meenub vana, ilmselt tsaariaegne ütlus, et keel viib Kiievisse. Ei tea, miks just sinna, oli see vist tollal üüratult kauge paik. Minu on nüüd keel toonud Pariisi teie meeldivasse kodusse, mitte ainult selleks, et teiega prantsuse keeles vestelda, vaid kaasas on mul esimene eestikeelne tõlge teie…
6 minutit
Armastus karbis
Lembelaekateemaga tegeldes olen eneselt korduvalt küsinud: kas laegas on temas peituva jaoks seesama, mis raam pildi jaoks? Et lihtsalt üks dekoratiivne ääristus, mis aitab sisul paremini esile tulla. Et kas kõige olulisem peitub siiski hoopis karbi sees? Et karp on see kooruke ja karbis peituv see iva? Et kas me tegeleme millegi teisejärgulisega, aga ei tihka seda…
1 minut
Lembelaegas osutab nahakunsti võimalustele
Näitus on hea indikaator: siin paistab välja, kui paljud autorid on üldse suutnud kontseptuaalselt läheneda.
?Lembelaeka? näitus on Adamson-Ericu muuseumis juba ligi kaks kuud lahti olnud, publikut on jätkunud jõulude ajal ja aastalõpulgi. Lembelaekast, aga tegelikult laiemalt nahakunstist, selle vajadusest, tähenduse muutumisest ja õpetamisest vestlesid Adamson-Ericu muuseumis nahakunstnikud Maarja Undusk ja Pille Kivihall…
?Lembelaeka? näitus on Adamson-Ericu muuseumis juba ligi kaks kuud lahti olnud, publikut on jätkunud jõulude ajal ja aastalõpulgi. Lembelaekast, aga tegelikult laiemalt nahakunstist, selle vajadusest, tähenduse muutumisest ja õpetamisest vestlesid Adamson-Ericu muuseumis nahakunstnikud Maarja Undusk ja Pille Kivihall…
8 minutit
Aja lühilugu
Hobusepea galerii näituse on Viivi Aavik pealkirjastanud ?Aja lühiloona?. Pressiteates oli kirjas, et ?Viivi Aavik on võtnud eesmärgiks tutvustada meteoriitidest ja hõbedast valmistatud ehet ning paekivist CD-plaatide abil igapäevaelus hoomamatuks jäävat aja- ja ruumimõõdet?. Aeg ise on hoomamatult pikk, ordoviitsiumi keskpaigast devoni keskpaigani ehk 470 ? 370 miljonit aastat tagasi. ?Oo, püha lihtsameelsus!? hüüataks seepeale. Meie elus siin…
2 minutit
Maltis unistab gamelanist ja kellade keetmisest
Viimastel aastatel on eesti muusikapilti järjest ilmunud uusi põnevaid noori heliloojaid. Vähemalt osa neist ühendab huvi elektrooniliste väljendusvahendite vastu ning Malle Maltis (1977) on just üks neist, kes on ka eesti noorema põlvkonna heliloomingu viinud maailma muusikakaardile. Nimelt võitis tema teos ?Res? 2004. aasta sügisel maineka rahvusvahelise elektroakustilise muusika konkursi ?Musica…
3 minutit
Muusikamaailm
Uus ooperimaja Kopenhaagenis
15. I õhtul avati pidulikult Holmeni sadamakaldale püstitatud, oma projekti, ehituse ja (era)rahastamise pärast rohkelt diskussioone tekitanud Taani Kuningliku Teatri (Det Kongelige Teater) residents, uus ooperiteater (vana ajalooline hoone jääb ballettide ja kammerooperite tarvis). Uues institutsioonis on ooperijuht Kasper Bech Holten ning muusikadirektor siin majas juba oma 25. tegevusaastat tähistav Michael Schønwandt, balletijuht on Frank Andersen.
15. I õhtul avati pidulikult Holmeni sadamakaldale püstitatud, oma projekti, ehituse ja (era)rahastamise pärast rohkelt diskussioone tekitanud Taani Kuningliku Teatri (Det Kongelige Teater) residents, uus ooperiteater (vana ajalooline hoone jääb ballettide ja kammerooperite tarvis). Uues institutsioonis on ooperijuht Kasper Bech Holten ning muusikadirektor siin majas juba oma 25. tegevusaastat tähistav Michael Schønwandt, balletijuht on Frank Andersen.
3 minutit
Kas me armastame ooperit?
OOPERIGALA: sopran Galina Gort?akova (Venemaa), tenor Fabio Andreotti (Itaalia) ja ERSO Dario Lucantoni (Itaalia) dirigeerimisel.
3 minutit
Melodraama pole sage ?anr
Richard Straussi melodraama ?Enoch Arden? (tekst Alfred Tennyson) 13. I Estonia kontserdisaalis: Peep Lassmann (klaver) ja Tõnu Mikiver (lugeja).
Melodraama pole meie tänases muusikapildis just sageli kuuldud ?anr. Kunstide ühendamise ja sünteesimise ajastul võiks ju praegugi keegi midagi analoogilist teha, nagu sai kuulda möödunud neljapäeva pärastlõunal Estonia kontserdisaalis. Peab tõdema, et tegemist on lihtsaima võimalusega viia…
Melodraama pole meie tänases muusikapildis just sageli kuuldud ?anr. Kunstide ühendamise ja sünteesimise ajastul võiks ju praegugi keegi midagi analoogilist teha, nagu sai kuulda möödunud neljapäeva pärastlõunal Estonia kontserdisaalis. Peab tõdema, et tegemist on lihtsaima võimalusega viia…
2 minutit
Bossa nova rütmid rakoja võlvide all
TRIO DE JANEIRO (Jaak Lutsoja akordionil, Teet Raik kitarril ja Ara Yaralyan konntrabassil) ning HELIN-MARI ARDERI (vokaal) kontsert ?Minu Brasiila? Tallinna raekojas 15. I, kavas bossa nova?d ja sambad Brasiiliast, Prantsusmaalt, Itaaliast ning Eestist.
Elavas ettekandes bossa nova-muusikat esitatakse Eestis suhteliselt harva. Enamasti kuuleb ju helikonserve välismaiste artistide esituses jutuvada sisse taustamuusikana kohvikutes ja…
Elavas ettekandes bossa nova-muusikat esitatakse Eestis suhteliselt harva. Enamasti kuuleb ju helikonserve välismaiste artistide esituses jutuvada sisse taustamuusikana kohvikutes ja…
2 minutit
Salatoimikud Eesti moodi
Filmi kipub koormama maniakaalselt vohav tekst, teravmeelsed ideed varjutavad hoogsa möla alla jääva visualistika.
Joonisfilm ?Frank ja Wendy?. Re?issöörid Priit Pärn, Priit Tender, Kaspar Jancis, Ülo Pikkov. Näitlejahääled Jan Uuspõld, Janne Sevt?enko, Anne Reeman, Andrus Vaarik, Eduard Toman, Peeter Oja jt. Helilooja Margo Kõlar, animatsioon Tarmo Vaarmets, Ülle Metsur, Eda Kurg, Marje Ale, Annely Põldsam. Produtsent…
Joonisfilm ?Frank ja Wendy?. Re?issöörid Priit Pärn, Priit Tender, Kaspar Jancis, Ülo Pikkov. Näitlejahääled Jan Uuspõld, Janne Sevt?enko, Anne Reeman, Andrus Vaarik, Eduard Toman, Peeter Oja jt. Helilooja Margo Kõlar, animatsioon Tarmo Vaarmets, Ülle Metsur, Eda Kurg, Marje Ale, Annely Põldsam. Produtsent…
3 minutit
Teod
Priit Pärn. FBI superagendid Frank ja Wendy lubasid filmi lõpus tagasi tulla. Millal ja kuidas nad tagasi tulevad?
Salaorganisatsioonide kohta ei tea iial, millal nad tulevad. Ja kuidas nad tulevad ? ilmselt ikka lennukiga, kuigi ka mööda transatlantilist solgitoru on võimalik Estoniasse tulla.
Salaorganisatsioonide kohta ei tea iial, millal nad tulevad. Ja kuidas nad tulevad ? ilmselt ikka lennukiga, kuigi ka mööda transatlantilist solgitoru on võimalik Estoniasse tulla.
1 minut
VVV
Kule?ovi sõnum eestlasele
Möllav torm ja uputused, mis mobiiltelefoni küljes rippuva eestlase hetkeks üles raputasid, andsid märku, et auto ja arvuti pole isand Looduse silmis väärtused. Ühe ropsuga võib ta paisata maailma pimedusse ja ulgu. Vahtides telekast üleujutuses loksuvaid rannamaju, libisesid mu emotsionaalsesse mällu kaadrid Lev Kule?ovi tummfilmist ?Seaduse järgi? (1926), kus üle kallaste tõusnud Yukoni jõe voogudes ulbib kullaotsijate onn…
Möllav torm ja uputused, mis mobiiltelefoni küljes rippuva eestlase hetkeks üles raputasid, andsid märku, et auto ja arvuti pole isand Looduse silmis väärtused. Ühe ropsuga võib ta paisata maailma pimedusse ja ulgu. Vahtides telekast üleujutuses loksuvaid rannamaju, libisesid mu emotsionaalsesse mällu kaadrid Lev Kule?ovi tummfilmist ?Seaduse järgi? (1926), kus üle kallaste tõusnud Yukoni jõe voogudes ulbib kullaotsijate onn…
2 minutit
Ku-Ku klubi
Kus on kus on kurva kodu? See on see on Ku-Ku klubi. Albert Trapee?
Seda vana head Ku-Kut enam ei ole. Ta on üks uue iseseisvuse ohvreid, sest möödunud okupatsiooniajal oli ta ainus eestluse saareke keset soveti haisust ja vaimutusest läbi imbunud ENSV pealinna. Kui Tallinn kuulus ajastu lõpuks juba pea tervenisti nõuka venelastele, siis Ku-Kut valitses veel…
Seda vana head Ku-Kut enam ei ole. Ta on üks uue iseseisvuse ohvreid, sest möödunud okupatsiooniajal oli ta ainus eestluse saareke keset soveti haisust ja vaimutusest läbi imbunud ENSV pealinna. Kui Tallinn kuulus ajastu lõpuks juba pea tervenisti nõuka venelastele, siis Ku-Kut valitses veel…
6 minutit
