2022
-
19. jaanuaril möödus Paul-Eerik Rummo sünnist 80 aastat. Rummo kolmas luulekogu „Lumevalgus… lumepimedus“ ilmus 1966. aastal Loomingu Raamatukogus, kaksikkogu teise poole „Lumesõda“ autor on Enn Vetemaa.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumSuitsu nurk XIII – Paul-Eerik Rummo „Nüüd jälle alatasa mõtlen oma koduveinlikust pööriöömaast”
1 Nüüd jälle alatasa mõtlen oma koduveinlikust pööriöömaast,
2 ala ja tasa maast, kus lumed ja elavad-hõbedad langevad.
3 Püsipakases sabad kassmajadel püsti ja nõiasõlm
4 igapäevase käimisega tõmmatud igale õuele peale.
5 Nüüd jälle alatasa mõnedestki silmadest (kuis nad nii pilkuvalt unuvad-meenuvad!),
6 ala ja tasa silmadest, mis sulguvad . . . .lähevad lahti: hobused lõhuvad,
7 alumiiniumtagapõhjal põleb ülikool.
Kaliningrad, 1965/66
Nõnda kõneles Paul-Eerik „Lumevalguse“ alguses. Lausuja mõtleb kodumaast ja kodustest, ahistavas kaugushetkes kiljub sädemeid tema hing. See on…9 minutit -
Torm Partsi joonis.Rõõmukilkeid kliimarindelt
Peale kaheteistkümnenda tunni feel-good-lugude saab samade andmete põhjal pajatada teisigi, näiteks pühendumisest ellujäämisele ja planeedi ravitsemisele.
8 minutit -
Mullu tõsteti aasta albumina esile Nublu „Café Kosmos“. Tänavused auhinnad kuulutatakse välja 26. jaanuaril ja siis saab teada, kelle õuele pidu seekord jõuab.nublufy.eeVaria. Kelle pidu?
Viktoriinides on sageli küsimuste kategooria „varia“. Vahest kuluks muusikaauhindadegi puhul ära kategooria, kuhu toppida kõik see, mis voolab üle žanripiiride?
10 minutit -
„Põgenemine“ on lisaks pajudele võidetud auhindadele valitud ka Oscarite lühinimekirja lausa kahes, parima dokumentaalfilmi ja parima rahvusvahelise filmi kategoorias.Kaader filmistIdeaalne põgenik
Marko Raat ja Hille Hanso räägivad animadokist „Põgenemine“. Kas see on tõetruu pilt põgeniku teekonnast või heaoluühiskonnale mugav ideoloogiline konstruktsioon?
11 minutit -
Endla Lõhkivi: „Teadlastena (või mistahes grupi liikmena) juhivad meie mõtlemist koolkonna või kogukonna väärtused ja vaated, eeldused, milles oleme kujunenud, seetõttu me ei märkagi nende olemasolu.“Triin PaaverKas teadusfilosoofia aitab teadust edasi viia?
Endla Lõhkivi: „Me ei tohi võtta midagi enesestmõistetavana, vaid püüame uuritavate näidete puhul selgitada välja, millised kultuurilised tegurid on tähtsad ja kuidas need toimivad.“
9 minutit -
Aare Toikka: „Võõras mure värvikirevatel ekraanidel tungib me ellu sellise jõuga, et kalgistab hinged, mis päris oma muret ei mõistagi enam ära tunda.“Siim VahurVAT-teatri mikrokosmose üüratult suur maailm
VAT-teatri kunstiline juht Aare Toikka: „Killuneva globaalküla korinate keskel tõuseb inimlik ja ainukordne kontakt teatris üha enam hinda.“
7 minutit -
Vanasadama – Rail Balticu Ülemiste terminali uus trammiliinAvalik arutelu Tallinna moodi
Vanasadama trammiliini projekteerimistingimuste arutelust paistab pealinna soov avalikkust kaasata. Tulemusliku kaasamiseni on siiski veel arenguruumi.
4 minutit -
Viimasel ajal on jälle noored ja väga noored inimesed need, kes soovivad radikaalset muudatust ühiskonnas. Nad tunnevad, et peavad tuleviku eest seisma, sest täiskasvanud ei tee seda.Sander Ilvest / Postimees / ScanpixPäriselu ehk eilse päeva laat
„Päriselust“ on saanud arguse ja mugavuse sünonüüm, patriarhaalne mõtteviis tekitab lisaks tundetusele ka lihtsalt väga halbu ja ajakohatuid hinnanguid ning otsuseid.
6 minutit -
Meie ja nende piir võngub alati, me oleme oma piiril, mis alatasa nihkub, teiseneb, nüansseerub.Piia RuberArgidialektika IV. Meie. Omad
Eelmises argidialektika harjutuses sai räägitud sellest, kuidas teisele-olemine kuulub minu enese määratluse sisse. Sina oled minas. Ja et see toob minusse tundmatuse, teadmatuse. Ma ei saa sinasid lõpuni kontrollida. Kuidas on aga sellega, et määratleda mingi kindel sinade-ring, kellega ma suhestun, moodustades „meie“? Kas ei aita see taastada kontrolli, sest me oleme ju omad inimesed? Igaühel on meie-grupp, kus ta tunneb end turvaliselt ja kus ta oskab enam-vähem ennustada sinade…3 minutit -
Heli Kendra Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemuste väljakuulutamisel. Käsikirja „Kärkä“ eest pälvis ta teise koha.Kris Moor / Eesti Kirjanike LiitAll rannas kees elu
Heli Kendra on teinud hiigeltöö, et joonistada detailselt välja, kuidas võis elada ja toime tulla rannarahvas XIX sajandil.
3 minutit
