Toeta

2022

  • Kaovad väärtused, kaob kõik

    Vahel juhtub kuuga rohkem kui mõnel teisel ajal aastatega. Vahel mahub kolme­kümne päeva sisse rohkem vajadust senise tegevuse ümbermõtestamiseks kui jaksu mõtetes ja tegudes sammu pidada. Ja vahel selgub vaid mõne nädalaga, milline riik, valitsus, milline kollektiiv kannab inimlikkust hoidvaid väärtusi ja kes hoolimata kristallselgest lahkmest neid üles leida ei suuda. Teadlastele on valmistanud pettumuse Venemaa ülikoolide ja teaduskollektiivide häälekas toetus sõjale. Loodushoiu tähtsuse mõistjaid Euroopas ja ühtlasi Eestis on…
    Aveliina Helm
    3 minutit

  • Hobi kaassõltuvuses

    31. märtsil peeti maha teine Eesti muusikaturu fookuspäev, mille pealkirjaks oli pandud „Raha ja rahu“, aga teemaring oli üsna mitmekesine, ulatudes (koroona)piirangute mõjust ja muusikute-vahendajate diilidest muusikavaldkonna andmete ja muusikaajakirjanduseni. Räägiti ka kultuuriürituste piletite hinnast, mis ei ole enam kõigile taskukohane, aga on tõsine mõttekoht, mille järgi üldse parajat pileti hinda mõõta. Võttis aega, et see kõik läbi seedida ja aru saada, kuidas kuuldu omavahel haakub.
    Mis seis on? Üle kahe…
    Maria Mölder
    3 minutit
  • Eesti kirjandus suurrahvaste tõlketurul – riskid ja võimalused
    Tõlke ilmumine ei peaks olema sündmus lähtekultuuris, vaid eelkõige vastuvõtvas kultuuris. Hea näide on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali ilukirjandusliku tõlke auhinna osa kandidaatide esinemine 16. märtsil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. Vasakult Eva Velsker (Henrik Pontoppidan, „Per Õnneseen“), Triin Tael (Richard Powers, „Ilmapuu“), Maria Esko (Virginie Despentes, „Vernon Subutex 3“) ning laureaadiks osutunud Alari Allik (Sei Shōnagon, „Padjamärkmed“). Õhtut juhtis Ilona Martson.
    Kris Moor

    Eesti kirjandus suurrahvaste tõlketurul – riskid ja võimalused

    Mida ei tohiks ja mida võiks teha, et suurendada eesti kirjanduse kohalolu maailmakirjanduses?

    Daniele Monticelli
    11 minutit

  • Dekonstrueerides diskrimineerimist

    Tartu ülikooli senati otsus keelduda uute Venemaa ja Valgevene üliõpilaste vastuvõtmisest on häbiväärne.

    Esmaspäeval, 7. märtsil toimunud erakorralisel koosolekul otsustas Tartu ülikooli (TÜ) senat, et ülikool ei võta enam vastu uusi Venemaa ega Valgevene kodanikest tudengeid peale nende, kellel on juba olemas Eesti või mõne muu Euroopa Liidu riigi elamisluba. Kaks nädalat hiljem kinnitas Tartu ülikooli nõukogu selle otsuse ja Tallinna tehnikaülikooli senat tegi samasuguse valiku.…
    Ricardo Vicente
    5 minutit

  • Akadeemiline vabadus sõjatules

    Meist ei tohi saada mugavuskaasosalised Venemaa kuritegudes. Naiivsus, ignorantsus ja ükskõiksus vastutusest ei vabasta.

    Iga uus päev lisab Ukrainas laipu – tapetud tsiviilelanikke ja langenud sõdureid. Surnud keeratakse kottidesse ja tekkidesse, laste kehad moonduvad kookonilaadseteks pampudeks. Kui on võimalik, veab ekskavaator maasse kraavi, millest saab massihaud. Kui kaevata ei saa, sest Vene väed pommitavad, jäävad surnukehad matmata, lebades poolpurustatud hoonete keldrites või lageda taeva all. Oma sõdurite jäänuseid Vene…
    Kaarel Vanamölder
    5 minutit
  • Ukraina ehitaja
    Dovženko koos nimeka kolleegi Sergei Eisensteiniga, kelle ebasoosingule ta 1935. aastal, nõukogude filmikunsti 15. aastapäeva pidustustel, omalt poolt avaliku hukkamõistva kõnega kaasa aitas.
    Kaader filmist „Kuldsed väravad“ („Золотые ворота“, Julia Solntseva“, 1969)

    Ukraina ehitaja

    Režissöör Oleksandr Dovženko pidi Nõukogude süsteemis tegema moraalselt ja kunstiliselt küsitavaid samme, kuid oma karjääri käigus kinnistas ta maailma arusaama Ukrainast kui iseseisvast filmimaast.

    Tristan Priimägi
    11 minutit
  • Ukraina sõda ja müüdid
    26. veebruaril Vabaduse väljakul peetud meeleavaldusel Ukraina toetuseks ja sõja vastu osales ligikaudu 30 000 inimest.
    Piia Ruber

    Ukraina sõda ja müüdid

    Paljud teeviidad Ukrainas vahetati välja ja need näitasid okupantidele vaid ühte suunda, kuhu minna. See on nüüd juba osa ukraina folkloorist.

    6 minutit
  • Disko, loitsud ja autoripositsioon
    Põrguvärav Beksiński stiilis. Poola depresiivkunstnik Beksiński on üks populaarsemaid sisendeid tänu tema selgelt äratuntavale stiilile ning mahukale digitaalsele pildikogule.
    Valdek Laur

    Disko, loitsud ja autoripositsioon

    Iga lause on kõikvõimsale robotjumalale suunatud loits, et too annaks kunstnikule teose. Mida parem on palve, seda originaalsem ja põnevam on teos.

    Valdek Laur
    6 minutit
  • Palk ja sotsiaalsed garantiid on ühe mündi kaks külge
    Peep Peterson: „Mis pagana ühiskondlik kokkulepe see on, et kunstnikule ei maksta?“
    Piia Ruber

    Palk ja sotsiaalsed garantiid on ühe mündi kaks külge

    Peep Peterson: „Ametiühingute tarvis on prekaarne töö nagu autojuhtimise pimeala. Me teame, et see on olemas, kuid me ei näe seda.“

    Airi Triisberg
    8 minutit
  • Ääreala kunstimull
    Narva kunstiresidentuuri ruume ei anna väga lihtsalt ümber mängida, seepärast tuleb näitus kohandada ruumide järgi. Praegu toimib kõige paremini keldrisaali minikorteriidee.
    Sigrid Liira

    Ääreala kunstimull

    Endises Narva Kreenholmi direktori villas on orgaaniliselt ühendatud kunstiresidentuur ja näitusepind, hiljaaegu leidis seal endale koha ka EKA magistriõppe kirjutamislaager.

    Johanna Jolen Kuzmenko
    5 minutit
Sirp