2022
-
Sel reedel Sirbis
Teemal „Kuhu edasi?“ räägivad Airi Triisberg ja kunstnike liidu vastne president Elin Kard
Ülo Mattheus, „Sõda Ukrainas. Kelle sõda see on?“
Tarmo Soomere, „Heitlusest kroonviirusega suure sõja lävepakuni“
Intervjuu BFMi professori Indrek Ibrusega
Maaja Vadi, Anne Reino, Grete Helena Roose, Helene Lainemäe, „Kas tippspetsialisti rollil on soorolli nägu?
Viivi Luik, „Kogemuse vääramatus“
Vestlus
arhitekt Kaidi Põldoja ja abilinnapea Vladimir Svetiga
TABi installatsioonivõistluse võitjatega arhitektuuristuudiost Iheartblob3 minutit -
Vahur LõhmusMaarjamäe lossis avaneb pop-up näitus “Killuke Ukrainat Eesti Ajaloomuuseumi kogudest”
Alates kolmapäevast on Maarjamäe lossi fuajees avatud väljapanek, millega tuuakse vaatajateni valik Ukraina-teemalisi museaale Eesti Ajaloomuuseumi kogudest.
Eksponeeritud on eriilmelisi esemeid, näiteks president Lennart Merile Ukraina delegatsiooni poolt kingitud kristallist skepter ehk valitsuskepp – bulava. Värvikirevas tikandis vest, põll ja lintidega lillepärg kuuluvad 1974. aastal Ukraina kirjanduse ja kunsti päevadel Tallinnas Eestile üle antud rahvariidekomplekti. Muuseumikogust on päevavalgele toodud ka iseseisva Ukraina esimesed rahatähed aastatest 1917-1922.
Kõige erilisem ese on aga kindlasti…1 minut -
Toomas VavilovKaupo KikkasKontserdisari „i nagu interpreet“ toob lavale klarnetivirtuoosi Toomas Vavilovi
Kolmapäeval, 27. aprillil kell 19.00 esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning SA Eesti Interpreetide Kontserdid kontserdisarja „i nagu interpreet“ raames EMTA suure saali laval Toomas Vavilov (klarnet), Arvo Leibur (viiul), Katariina Maria Kits (viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Henry-David Varema (tšello).
Kontserdil kõlavad Jüri Reinvere „Hävijää“, Mozarti Klarnetikvintett A-duur, KV 581 ja Brahmsi Klarnetikvintett h-moll op. 115. „Kava on traditsiooniline ja koosneb klarnetimuusika absoluutsest paremikust. Brahms on kavas, kuna mulle tundus,…1 minut -
Kumus avaneb Lembit Sarapuu mütoloogiline ja isikupärane maailm
28. aprillil avatakse Kumu kunstimuuseumis Lembit Sarapuu mahukas isikunäitus „Tegelikkus ja tõelisus“. Väljapanek teeb põhjaliku sissevaate kunstniku loomingusse läbi kuue aastakümne. Kokku eksponeeritakse näitusel üle 130 teose: vanim dateeritud teos pärineb aastast 1961 ning uusim aastast 2021.
Näituse ajal 92aastaseks saava Lembit Sarapuu (snd 1930) omanäolist ja väljendusrikast maalimislaadi on tema 60 aasta pikkuse kunstnikutee jooksul seostatud nii naivismi, transavangardi kui ka postmodernismiga. Sarapuu loominguliseks kõrghetkeks võib pidada Eesti taasiseseisvumise aega…2 minutit -
Eesti paviljon Veneetsia biennaali südames Giardinis
Eesti paviljon 59. Veneetsia biennaali avaneb 23. aprillil.
Kunstnikud Kristina Norman ja Bita Razavi ning kuraator Corina L. Apostol esitlevad tänavusel Veneetsia biennaalil projekti „Orhideliirium. Isu külluse järele”, mis koosneb installatsioonidest, filmidest, fotodest, arhiivimaterjalidest ja performance’itest ning vaatleb koloniaalajastu botaanilist kunsti ja selle ühiskondlik-poliitilist mõju nii minevikus kui tänapäeval. Koostöös projekti kunstilise konsultandi Sadiah Boonstraga loovad kunstnikud, kuraator ja projekti loominguline tiim installatiivse keskkonna, mille keskmes on Normani filmitriloogia ja Razavi performatiivne ruumisekkumine.
Näitus…3 minutit -
Elen Lotman: „Kohati oli mul tunne, et doktoritöö pealkiri pidanuks olema lihtsalt ja ausalt „Asjad, mis mind huvitavad“, kuna teemad, mis mind paeluvad, kipuvad jooksma ühest tüvest igasse suunda laiali.“Piia RuberLoovuuringute doktorantuuri ja audiovisuaalkunsti võimalused ja vastutus
Elen Lotman: „Oleme tunnistajaks suurimale muutusele, mida inimkond on eales näinud: oleme üksteisega kogu aeg ühenduses üle maailma. Ja kõigist kunstidest kannab suurimat vastutust filmikunst, sest kunagi pole liikuva pildi kaudu suheldud nii palju kui praegu.“
11 minutit -
Meie uputame ühe sõjalaeva, tema hukkab selle järel miljon lindu.Mati Hiis / Õhtuleht / ScanpixLõpparve Peeter Esimesele
Lest ja kilu jäävad ellu ainult Venemaa sõjalaevadeta Läänemeres.
5 minutit -
Pole vaja näidata oma professionaalsust, pole vaja teha kunsti, on isiklik puudutus, mis kannab. Režissöör Maria Avdjuškol (vasakul) on suur isiklik empaatia võõrasisa Evald Hermaküla vastu, kõigist tema külalistest filmis on aga üle Hannes Hermaküla oma loomulikkuses, kui räägib isast, kes oli seitse aastat ei tea kus kadunud.Kaader filmistEi mahu ühte filmi
Evald Hermaküla keeruline isiksus avaneb „Kadunud isas“ vähe ja eks olegi raske lahti muukida. Kas siis üldse tasus filmi teha, kui meest kätte ei saa? Tasus muidugi.
6 minutit
