Toeta

2022

  • Sentimentaalne, aga töötab

    Sentimentaalne, aga töötab

    Lapse vaatepunktilt jutustatud „Siberi haikus“ omandavad küüditamise õudus, kaootilisus ja absurdsus mängulise varjundi, aja kulg ähmastub ning kogetav põimub fantaasiaga.

    Mari Laaniste
    3 minutit
  • Juurdleja ja kabalist
    Moše Hajim Luzzatto on olnud nii juurdleja kui kabalist, nii filosoof kui ka müstik, ning seda üheaegselt ja nõnda, et need kaks tegelikult üksteist ei välista. Seinamaaling Akkos Israelis.
    Yuval Y / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons

    Juurdleja ja kabalist

    Hulgast Kasemaa ja mõne teisegi pühendunu tõlgetest hoolimata on varasemat juudi mõttelugu eesti keelde vahendatud nii vähe, et iga teos on omaette teetähis.

    Rauno Alliksaar
    5 minutit
  • Vaikuse piiril
    Näppepsalteeriumid, väikekandled ja klavikordid on tõesti äärmiselt tagasihoidliku kõlajõuga ning kontserdi pealkiri „Vaikuse piiril“ ei olnud mingi metafoor, vaid olukorra täpne kirjeldus. Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe kontserdil.
    Andres Tenusaar

    Vaikuse piiril

    Kontserdikava oli mitmekesine. Eriti väärtuslik oli aga see, et esitati ka Eesti aladel tegutsenud heliloojate teoseid.

    Äli-Ann Klooren
    4 minutit
  • Külaskäik surma juurde
    Rootsi kirjaniku ja kultuuriajakirjaniku Agneta Pleijeli sulest pärineb romaane, luulet, näidendeid ja arvustusi. Eesti keelde on varem jõudnud tema romaan „Talv Stockholmis“ Irja Kiisküla ning kaheosalise autobiograafia esimene osa „Ennustus. Ühe tüdruku mälestused“ Kadi-Riin Haasma tõlkes.
    Göran Segeholm / Prima Vista

    Külaskäik surma juurde

    Rootsi kirjanik Agneta Pleijel kirjeldab romaanis „Kaksikportree“ krimikirjaniku Agatha Christie ja kunstniku Oskar Kokoschka kohtumisi.

    Katrin Pauts
    4 minutit
  • Täna õhtul googoldame
    Viktor Marvin hoidub Tšitšikovina suurtest žestidest ja tundepuhangutest.
    Vene teater

    Täna õhtul googoldame

    Komejanti saanuks muidugi vähem olla, aga mõnikord äratab surnud üles vaid vali naer – kui ka vaid hetkeks.

    Ott Karulin
    4 minutit
  • Kutse inimesena kasvada
    Villu Plinki ja Silja Saarepuu installatsioon „Maal XXII “, 2009–2022.
    Paul Kuimet / Tallinna Kunstihoone

    Kutse inimesena kasvada

    Tallinna Kunstihoone otsustas Vabaduse väljakult lahkuda lapseliku rõõmuga, olude sunnil aga kolimine viibib. Tamara Luugi kuraatoriprojektist ei kujunenud hüvastijätu-väljapanekut.

    Ketlin Käpp
    4 minutit

  • Aarne Kinnunen 4. II 1930 – 18. IV 2022

    Meie hulgast on lahkunud Soome esinduslikemaid humanitaarteadlasi, vana kooli esteetikaprofessor ja kirjandusloolane Aarne Kinnunen.
    Aarne Kinnunen oli aastakümneid Helsingi ülikooli esteetikaõppejõud, kujundas ja juhatas ja juhendas mitut põlvkonda noori esteetikuid, andis neile klassikalise humanitaarhariduse. Tema üliõpilased meenutavad oma professorit tänuliku lugupidamisega. Aarne Kinnuse uurimistööd andsid soome esteetikakäsitlusele uue tõusu ja arengu. Tema ulatuslik, esteetika põhiküsimusi avav teos „Esteettisestä elämyksestä“ („Esteetilisest elamusest“) tõi soome esteetikasse angloameerika varjundeid.
    Aarne Kinnunen tundis hästi ja mõtestas…
    1 minut
  • Tartus asutati Jaan Kaplinski selts
    Tartus aadressil Raja 31a asuv hoone kuulus aastatel 1914–1923 Aino ja Oskar Kallasele ning aastatel 1934–1943 Jaan Kaplinski vanaisale Jaan Raudsepale. Jaan Kaplinski elas seal oma esimesed kolm eluaastat.
    Pille-Riin Larm

    Tartus asutati Jaan Kaplinski selts

    6. mail peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Jaan Kaplinski päeva alapeal­kirjaga „Ökoloogilise kultuuri paljukeelne poeesia“. Ettekandega esinesid Timo Maran, Igor Kotjuh ja Märt Väljataga, avati Jaan Kaplinski loodusfotode ja maalide näitus, saadi osa luulekavast ning asutati Jaan Kaplinski selts.
    Jaan Kaplinski seltsi peamised tegevussuunad on lühidalt kokku võttes Kaplinski Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivis oleva pärandi korrastamise ja uurimise toetamine; Kaplinski kirjandusliku loomingu tutvustamine; Kaplinski mõtteloomingu lõimimine XXI sajandi aktuaalsete küsimustega inimese ja looduse, globaliseerumise, tehisintellekti,…
    1 minut

  • Kultuuriministeeriumi meedianõunikuna alustab tööd Andres Jõesaar

    Kultuuriministeeriumi uueks meedianõunikuks valiti pikaaegse kogemusega meediaekspert ja õppejõud Andres Jõesaar. Jõesaare lähiaja suurimad ülesanded on meediavabaduse algatuse kujundamine EL tasandil ning Eesti meedia jätkusuutliku arengu eest seismine.
    „Tuginedes erasektori majandustulemustele, ajakirjandusvabaduse indeksile ja auditooriumi hinnangutele ERRi tegevusele, võib Eesti senist meediapoliitikat hinnata õnnestunuks. Aga meedial on avatud ühiskonnas, mida mõjutavad globaalsed (sotsiaalmeedia) platvormid, vaadete polariseerumine, infosõjad, tehnoloogia areng ja elanikkonna meediapädevus, aina suurem roll ja vastutus. Tark meediapoliitika saab ühiskonna…
    1 minut

  • Tartu Kunstimaja ootab näituste taotlusi aastaks 2023  

    Taotluste esitamise viimane päev on  31. mai 2022.
    Näituse taotlemiseks on vajalik täita taotlusvorm, mille leiab SIIT.
    Võimalus on taotleda kolme näitusepinda: *Esimese korruse väike galerii (57 m²)   http://kunstimaja.ee/galerii/vaike-saal*Monumentaalgalerii (57 m²)  http://kunstimaja.ee/galerii/monumentaalgalerii*Teise korruse galerii (172m²) http://kunstimaja.ee/galerii/suur-saal *Suuremate projektide jaoks on võimalik taotleda ka kahte või kõiki kolme galeriid korraga. Galeriid on rendivabad. Taotlus saata e-posti aadressile  taotlus@kunstimaja.ee märksõnaga TAOTLUS2023. PS! Näituste komisjoni arutluskäike ei kommenteerita, protokollitakse ainult komisjoni otsused.  Lisainfo: Tanel Asmer, Tartu Kunstnike Liidu produtsent produtsent@kunstimaja.eehttp://kunstimaja.ee/galerii/taotlemine
    1 minut
Sirp