Toeta

2022

  • Endale ja oma seitsmele sõbrale

    Kaks kolmandikku suvest on möödas, kolmandik alles. Ka kunstisuvest. Loodetavasti ka „Kunstisuvest“, sest selle üldnimetuse alla koondatud kunstiüritused on leidnud viimastel aastatel koha suvepealinnas Pärnus.
    Teatrikriitikud on võtnud igal kevadel lausa kohustuse hekseldada teatrisuve programm üksipulgi läbi. Küllalt sageli on jäänud kostma kriitika, et teatrisuvel on taas tehtud järeleandmisi (oletatava) publiku maitsele. Et vaid mõni lavastus võiks pakkuda teatrigurmaanidele ehk siis erudeeritumale publikule tõsis(ema)t elamust. Omatulu tahab teenimist.
    Kunstis seda muret ei…
    Reet Varblane
    2 minutit
  • Sõda Ukrainas ja Eesti venekeelne kirjandus
    Peaaegu kõik Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhinna venekeelsed laureaadid ja nominendid on üheselt mõistnud hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu ning sõna või teoga aidanud ukrainlasi. Larissa Joonas palus e-ajakirjal Uued Pilved avaldada oma sõjavastased luuletused lausa sissetungi esimesel päeval, 24. veebruaril ja need ka avaldati.
    Facebook

    Sõda Ukrainas ja Eesti venekeelne kirjandus

    Traagilised sündmused Ukrainas tugevdasid Eesti venekeelse kirjanduse identiteeti, ent see kirjandus seisab praegu silmitsi uute väljakutsetega ning vajab riigi suuremat tähelepanu.

    Igor Kotjuh
    8 minutit
  • Vanamuusika kõrghetked Haapsalus
    Bachi „Goldbergi variatsioonid“ Jean Rondeau esituses viisid kuulaja muusikalisele teekonnale, kus iga noot, iga liin ja iga nüanss oli tähendusrikas ning läbi mõeldud.
    Sabine Burger

    Vanamuusika kõrghetked Haapsalus

    Haapsalu vanamuusikafestival on justkui kvaliteedimärk, korraldajate valikuid võib vaat et pimesi usaldada ja kerge südamega igale kontserdile minna.

    Äli-Ann Klooren
    5 minutit
  • Komi animismi põld
    Tänapäeval küntakse aiamaad motoriseeritud adraga.
    Art Leete

    Komi animismi põld

    Komide täpne ajaarvamine sündis koos põlluharimisega ja selle külge haakis end hiljem ka ristiusk. Küttidele, kaluritele ja põhjapõdrakasvatajatele aga jäi see päevade lugemine ebaoluliseks.

    Art Leete
    8 minutit

  • Matemaatikarindelt

    Üks suviseid uudiseid, mida meie ajakirjandus vist ei registreerinudki, oli Fieldsi medalite jagamine juuli alguses Rahvusvahelise Matemaatika­ühingu (IMU) kongressil Helsingis. Kongress pidanuks toimuma Peterburis, aga Vene-Ukraina sõja tõttu koliti see internetti ning auhinnatseremoonia toimus Helsingis. Aktus kestis neli tundi ning veel aastavahetusel kavas olnud Putini asemel pidas kõne matemaatika tähtsusest hoopis president Sauli Niinistö.
    Fieldsi medaleid jagatakse 1936. aastast alates iga nelja aasta tagant kuni neljale alla 40aastasele matemaatikule. Et just…
    Märt Väljataga
    2 minutit
  • Hädad haritud naiste maal
    Eesti Naiste Liidu juhatus 1920-1922; keskel istub Marie Reisik. Toona oli elu ilus, nüüd oleks neil haritud kaasasid keeruline leida.
    Filmiarhiiv

    Hädad haritud naiste maal

    Rahvaloenduse andmed sunnivad kahtlema Eesti haridussüsteemi elujõus.

    Kaarel Tarand
    4 minutit
  • Loova igavlemise „Kino“
    Varjualustest moodustub külake, uus maamärk, mis tõmbab tartlasi ehk ka rohkem teisele poole jõge.
    Piia Ruber

    Loova igavlemise „Kino“

    Sada betoonplokki ja kilomeeter prussi võrdub kolme varjualusega, mis rõõmustavad neid, kes on harjunud niisama olesklema, ja panevad proovile need, kes molutamist tavaliselt ei harrasta.

    Merle Karro-Kalberg
    5 minutit
  • Suvepäeva magus õudusuni
    Šarūnas Sauka (Leedu) maaliga demonstreeritakse, mis juhtub siis, kui „Vastik teismeline laenab naabrite auto“.
    Mykolas Sauka

    Suvepäeva magus õudusuni

    Näituse alateema „Unenägu“ on juba iseenesest nii tugeva ja mitmekesise laenguga, et ajakohastamiseks ei ole seda vaja siduda sõja ega koroonaga.

    Triinu Soikmets
    7 minutit
  • Jalutuskäik Ockenfelsiga
    Frank Ockenfels 3. Iggy, 2003. Fahey ja Kleini galerii loal.
    Pressifoto

    Jalutuskäik Ockenfelsiga

    Vaataja ette on laotatud mitte ainult Frank Ockenfelsi maailm, vaid ka arenguprotsess ja töömeetodid. Saame aimu, kuidas ideed on läbi aastate arenenud.

    Martin Buschmann
    5 minutit
  • XXI sajandi arhitektid
    1994. aastal valmis Nissani keskuse hoone (arhitektid Andres Siim ja Hanno Kreis), mis pälvis samal aastal ka kultuurkapitali aastapreemia.
    Eesti Arhitektuurimuuseum

    XXI sajandi arhitektid

    Siim & Kreis oli XX sajandi lõpul Eesti arhitektuuri visionäär, kuid mitte ühiskondlikus plaanis, vaid oma arhitektimõttelt.

    Piret Lindpere
    8 minutit
Sirp