2022
-
Pidu
Aastaid tagasi nägin internetis fotogaleriid 1914. aasta suvest Euroopas. Kui uskuda neid mustvalgeid jäädvustusi, võeti sellest viimast. Piltidel võis näha eranditult lõbusaid ja naervaid nägusid, suvitajaid kuurortides, randades, tänavakohvikutes. Kõik kihas, kõik elas, igal pool oli pidu.
Lõppev suvi meenutab neid pilte. Kaugusest kostev sõjakõmin suurendab tungi elada, olla õnnelik ja vaba – tantsida! Toimub hulgaliselt festivale, kontserte, teatrietendusi, pidusid. Kõikjale jätkub publikut ning soojadel suveöödel täidab tänavaid pidutsev rahvamass.
Pidu ei…2 minutit -
Jaak Vaus 3. II 1946 – 27. VIII 2022
Raske haigus viis seitsmekümne seitsmendal eluaastal meie hulgast Eesti Lavastuskunstnike Liidu auliikme, teatrikunstnik Jaak Vausi, kes kujundas enam kui poole sajandi jooksul 287 lavastust peaaegu kõigis Eesti kutselistes teatrites ning Soomes, Saksamaal, Tšehhis ja Venemaal.
Jaak Vaus sündis Märjamaa alevis ja lõpetas 1964. aastal Märjamaa Keskkooli. Aastatel 1965–1972 õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, algul metallehistööd, seejärel teatridekoratsiooni, ning lõpetas kõrgkooli Mari-Liis Küla õpilasena diplomitöödega Eesti Riiklikus Nukuteatris ja Tallinna Riiklikus Akadeemilises…2 minutit -
Aleksander Eelmaa roll „Kadunud kodus“ on kõigest järgnenust värvitud. Kõik asjad omandavad tagantjärele teistsuguse tähenduse, kui pärast neid on juhtunud pöördumatu.Siim VahurÜhe öö hingelised eksirännakud
Tänavu suvel sõlmiti Saueaugu teatritalus lavastuse „Kadunud kodu“ otsad ja lõimed, mille Aleksander Eelmaa ootamatu lahkumine mullu läbi lõikas.
5 minutit -
Aleksander Metsamärt veetis sõjaväeteenistuses kõik vabad hetked Voldemar Vaga „Üldise kunstiajaloo“ köiteid ümber kirjutades. Ta jõudis oma rituaalses tegevuses – raamatu musta ruudulisse kladesse ümberkirjutamises – umbes poole peale.Kunstitöötaja lõputu laupäev
Aleksander Metsamärdi performance’i puhul teatraliseeruvad ühekorraga kaks justkui vastandlikku troopi: mõttetu töö kummastav pühaduseoreool ja üha laiemalt leviva prekaarse töö ühiskondlik armetus.
6 minutit -
Kolmas ja kahtlemata kõige huvitavam mängutasand kuulub Aleksandr Ivaškevitši Võlurile, kes sündmusi komponeerib.Jelena ViltUljas koguperemuusikal liivakellaga
Sergei Golomazovi lavastatud „Tavaline ime“ kulgeb justkui õhutühjas mänguruumis. Ainus habras vihjeke praegusajale on ehk päevalill, mille Kuningas saabudes kaasa toob.
4 minutit -
Luulesalv
Malevorst
olen armastanud malet
ammu enne seda
kui endale lõpuks
chess.comi kasutaja tegin
ja hakkasin mängima
inimestega üle maailma
kõigi nende millegipärast
ülikiimas tüüpidega
kelle jaoks on okei
kohe pärast Sitsiilia kaitset
kirjutada vestlusaknasse
hey baby wanna fuck
ei taha noh
ma tahan malet mängida
eile mängisin parajasti
johnnyboy52-ga
kui mulle tuli pähe
et meie sinuga
mängime tegelikult ka
just siis kui hakkan
viimasest kaotusest toibuma
tuled sa jälle oma odaga
ja trambid minust üle
samal ajal kui mina
ei saa sinust üle
vaid jään sinu oda alla
sinu vankri alla
sinu ratsu kapjade alla
tule alla
see on halb…1 minut -
Triin Paja 5. augustil luulekogu „Jõe matmine“ esitlusel Tallinna raamatupoes Rüütel & Matilda.Piia RuberValguse ja surma sümfoonia
Triin Paja luulekogu „Jõe matmine“ on niivõrd meisterlik ja terviklik, et seda tuleb lugeda järjest otsast lõpuni.
8 minutit -
Uno Roosvalt. Minu ateljee III. 2020.Uno Roosvalt”SIIN PÕHJANAELA ALL” Uue Kunsti Muuseumis
Uno Roosvalt
“SIIN PÕHJANAELA ALL”
Uue Kunsti Muuseumis
02.09-16.10.2022
Avamine 02.09.2022 kell 16.00
SIIN PÕHJANAELA ALL
Igaüks meist teab vahvat ütlemist „nagu naelapea pihta“. Sellise täpsusklassiga on nii soome kirjanik Väino Linna kui meie Anton Hansen Tammsaare kirjeldanud oma rahvast.
Meie kunstnikest on jõudnud samasse meistriklassi kaasteeliste kujutamisel Eduard Wiiralt, Evald Okas, Uno Roosvalt. Kõik kolm eristuvad harukordse joonistamisoskuse poolest. See ei piirdu üksnes väheste joontega fotogeenilise sarnasuse tabamisega, vaid vaatab ka sügavale portreteeritavate hinge.
Uno Roosvalti juhatas…1 minut -
Sel reedel Sirbis
„Katse muukida lahti Mare Kelpmani värvikood“, Silvia Pärmann vestleb Mare Kelpmaniga
Anto Veldre, „Kust on pärit zuumeri eesti keel?“
Peeter Hõrak, „Miks eesti mees ei saa evolutsioneeruda suuremaks ja haritumaks?“
Renāte Ķeire, „Lahingušokk Esimese maailmasõja ajal“
Katrin Nielsen, „Kes haaraks draamaharidusel sarvist?“
Epi Tohvri, „Oma koha otsimise lugu“
Tiit Aleksejev laenutustasust
Intervjuu
dokfilmi „Kukerpillide rapsoodia“ lavastaja Raimo Jõerannaga
Kiievi plaadipoe Gram Records omaniku Hrõhorõi Õvantsõviga
tänavuse prõmmumeistri Mari-Liis Müürsepaga
Tallinna ülikooli isiksusepsühholoogia dotsendi Aleksander Pulveriga
Margus Ott, „Argidialektika X. Vägivald ja harmoonia“5 minutit -
KAHEKÕNED IGATSUSEST Ketli Tiitsar ja Flora Vagi A-Galerii SEIFIS
KAHEKÕNED IGATSUSEST / DIALOGUES OF LONGING
Ketli Tiitsar ja Flora Vagi
A-Galerii SEIFIS
02.09 – 03.10.2022
Reedel, 2. septembril kell 18:00 avavad kaks kunstnikku, eesti kunstnik Ketli Tiitsar ja ungari kunstnik Flora Vagi A-Galerii SEIFis näituse KAHEKÕNED IGATSUSEST. Näitus püsib avatuna 3. oktoobrini.
Igatsus on tunne, mis pole kellelegi võõras. Seda tuntakse pidevalt. Tihti peetakse melanhooliat, nostalgiat, üksindust ja südamevalu igatsusega seotuks, inimese nõrkusekski. Igatsetakse millegi kättesaamatu järele, kuid mõnikord on see süvenemise meeleseisund, mille…2 minutit
