2022
-
„Jääv armastus sealpool surma“
Francisco de Quevedo kuulsa hispaaniakeelse soneti üks tõlgendus ei välista teisi, kuid tõlkes on ambivalentsust edasi anda peaaegu võimatu. Kuidas on selle lahendanud Jüri Talvet?
9 minutit -
Näituse osa oli ka avaliku ruumi hindamise kompass-ketas „Kodukoha kompass“ Narvas. Näitusega uuriti ühtlasi, kui rahul on linlased oma kodukandiga. Küsimustele sai vastuseks anda hinde ühest seitsmeni. Kogunenud tagasiside põhjal joonistusid välja väikelinnade mured ja rõõmud.Eesti Koostöö KoguHea avalik ruum pole ainult suurlinnade privileeg
Inimarengu aruande näitus „Kodukoha kompass“ tõi esile, et avatud ja kaasav valitsemiskultuur vajab kohalikul tasandil parandamist kõikjal üle Eesti.
7 minutit -
Algselt noorte talentide kooliks kavandatud hoonest sai lõpuks kogu piirkonna kultuurisüda.Tiit MõtusViimsi kunstide maja praktiline kultuurikombinatsioon
Artiumi arhitektuur on kasinuse ajastule kohaselt ratsionaalne ja loogiline. Tehaselik ilme kinnitab, et kultuuri viljelemine ja industriaalne väljanägemine on harjumuspärane liit.
6 minutit -
See teise tuntud eestlasest jõumehe Georg Lurichi väljakutse Hackenschmidtile ja Madralile aastast 1904 kuulub nüüd Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi kogusse.Tippatleedi dilemma ehk Kuidas Georg Hackenschmidt suurendas elukutselise maadluse kui meelelahutuse tähtsust
Tartus sündinud Georg Hackenschmidt oli elukutseliste maadluse maailmameister ja ühtlasi esimene Eestist võrsunud sportlane, kes on võitnud medali rahvusvahelisel suurvõistlusel, mistõttu pole kahtlustki, et tema panus Eesti spordilukku on harukordselt tähtis. Kuid suur on ka tema rahvusvaheline tähendus. XX sajandi algul aitas Hackenschmidt oma tegudega kaasa elukutselise maadluse kujunemisele üheks tähtsamaks spordialaks maailmas Esimese maailmasõja eelsel ajal.
Maadlusest sai sõu
Võimsate füüsiliste eeldustega Hackenschmidtist ehk Hackist, nagu teda maailmas tihti kutsuti, kujunes…5 minutit -
Justyna Boduch ja Wojciech Fudala avasid augusti lõpus kunstiakadeemias näituse ja rääkisid Poola arhitektuurist.Merle Karro-KalbergSuu naerab, süda muretseb
Augusti keskel avati kunstiakadeemia fuajees Poola arhitektide liidu rändnäitus „Arhitektuuri meistrid“ ja tutvustati Poola arhitektuuri.
4 minutit -
Vambola Velli-Vällik 3. III 1937 – 6. IX 2022
Lahkunud on Eesti Televisiooni ja Eesti Telefilmi kauaaegne helirežissöör Vambola Velli-Vällik.
Vambola Velli-Vällik pühendas filmikunstile 43 aastat. Ta töötas Eesti Televisioonis ja Eesti Telefilmis aastatel 1959–2002. Olles aastatel 1960-61 uudistetoimetuse autojuht, ehitas ja sisustas Vambola Eesti Televisiooni esimese filmivõteteks vajaliku helibussi. Üsna pea sai temast helitehnik ja helioperaator. Alates 1970. aastast tegutses ta Eesti Telefilmis ja televisioonis helirežissööri ja muusikalise kujundajana kuni aastani 2002.
Poisikesest peale tundis Vambola huvi elektroonika, fotograafia ja…2 minutit -
Udo Kasemetsa teose „Messiermusics“ ettekande tarvis valmistas ansambel U: liige Vambola Krigul eksperimentaalse keelpilli Amaranth, mis on justkui koto, gayageum’i ja kandle hübriid. Seni ainsa Amaranthi on välja töötanud ja valmistanud Gayle Young. Pillil on 24 keelt ja 15 keelel on eraldi roop, mis võimaldab nende keele pooled panna eri helikõrgusele. Seetõttu sobib pill hästi mikrointervallika ja eksperimentaalsete temperatsioonide tarbeks.Vambola KrigulTähtede- ja distsipliinidevaheline
Kasemetsa muusika aegruumis triivides ning sinna märkamatult ära uppudes avanes võimalus avastada muusika olemus ja selle võime omal moel maailma selgitada.
5 minutit -
Kaanetekst
Lydia Kangi „Oopium ja absint“ ja Piret Põldveri „Hoog“
2 minutit -
Leonhard Lapini näitus avati Jürgen Rooste ja Kalev Vapperi performance’i – malemänguga, kus malenuppe asendasid arhitektoonid ja abjektid ning tuline võitlus vaheldus Albert Trapeeži luule ja Lapini mälestuste lugemisega. Mäng jäi pooleli, sest sisenes Peeter Volkonski, jalas kollased sandaalid ja hing ihkamas skandaale.Alar RaudojaKuidas korraldada kaost?
Kunstil ei ole üht eesmärki, rolli, lohutust või kohustust – see on võimalus olla inimene, valu- või paitegevas mõttes, elu lembehaardes, ta lämmatavas maadlusvõttes. Isegi, kui see kõik juhtub Pärnus.
7 minutit -
Kultuuriorganisatsioonide avalik kiri 7. IX 2022
Lugupeetud Eesti Vabariigi Valitsus!
Kultuurisektor seisab valdkonna palkade ja tegevustoetuste tõusu eest.
Ei ole inimest, keda kultuur ei puuduta. Ainuüksi muuseumikülastuste arv 2021. aastal oli kokku 1,7 miljonit – seda on rohkem kui Eestis elanikke.
Kultuurivaldkonna esindajatena oleme tööandjad nii meile usaldatud organisatsioonides kui ka arvukate loomemajanduses ja väikeettevõtluses tegutsejate koostööpartnerid. Kahetsusväärselt ületab praegune palgasurve oma erialal tegutsemise soovi, mistõttu on üha keerulisem motiveerida kõrgelt kvalifitseeritud ja aastaid koolitatud eksperte kultuurivaldkonnas jätkama. Statistikaameti…2 minutit
