2022
-
Veidi üle kümne aasta tegutsenud Eesti Festivaliorkester on endale juba maailmas nime teinud, andnud välja kaks heliplaati ja käinud kolmel kontserdireisil. Kõnealune kontsert eelnes nende järgmisele kontserdireisile: augusti lõpus ja septembri alguses anti kokku neli kontserti Soomes ja Lõuna-Koreas. Triin Ruubel on EFOs mänginud selle loomisest alates ning Marcel Johannes Kits viis aastat. Niisugune sünergia tekib sõprusest, mis ulatub aastate taha, pühendumisest, vastastikusest austusest ja armastusest.Gunnar Laak / Eesti KontsertOhtlikud ootused, salakavalad stambid
Sellist musitseerimisnaudingut, üksteise usaldamist ja inspireerimist, puhast rõõmu hetkes loomisest kohtab haruharva. Paavo Järvi tegi Brahmsi topeltkontserdi tervikuks sidumisel erakordselt meisterlikku tööd.
6 minutit -
„Ma mäletan siiamaani, kui tore tunne see oli, kui nägin, kuidas Tartu Lenini kuju lõpuks trossist silmuses kõikus. Vabaduse abstraktne mõiste sai korraga materiaalse kinnituse.“Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek: 1991. Kuus otsustavat kuud. Eesti Ekspress, Tallinn 2011.Häda pärandi pärast
Pärandi loomine on alati valik. Minevikust ja olevikust valitakse ning interpreteeritakse teatud nähtusi. Seetõttu võib väita, et pärand on alati poliitiline.
9 minutit -
Naised köögis 1: Rahvusliku võistluse parimaks kuulutatud nukufilm „Kõik mu ema telefonikõned“ kannab meid paljudele (naistele) tuttavasse keskkonda – sassis kööki, kus tuleb laveerida söögivalmistamise, töökõnede, perekriisi ja kokku variseva isikliku elu vahel.Kaader filmistJätku leili!
Vähe on filmifestivale, kus avapidu peetakse maha saunalaval nii nagu Eesti animavaldkonnale märgilisel Turu animafestivalil.
7 minutit -
Maailmas, kus korporatsioonid annavad oma parima, et saavutada kontroll inimeste tegude, soovide, otsuste ja kas või alateadvuse üle, mõjub naiivsena mõte, et Klara-taoline ime luuakse ja sel lastakse olla täiesti omapäi. Kaader Kazuo Ishiguro romaani „Klara ja päike“ („Klara and the Sun“) reklaamist.Kuvatõmmis / BookTalk / YoutubeLoodud inimese näo järgi
Nobeli-võitja uusimal romaanil on palju öelda inimlikkuse kohta, kuid veidi unarusse on teoses jäetud robotlikkuse teema.
7 minutit -
Sajandi eest oli Postimees Jaan Tõnissoni käes ennekõike poliitiline võitlusvahend. Kas sama kord teeks head ka nüüd?Rahvusarhiiv / FotisHuvitavad ajad ajakirjanduses
Ajaleht poliitilise võitlusvahendina toob meediavabaduse seisukohalt küsitavaid tagajärgi.
3 minutit -
Õhtu avateoseks olnud Jaanika Peerna tantsuetendus oli proloog, mis leidis aset Viinistu kunstisadama paadisilla juures. Voolava tantsuga illustreerisid esinejad jutustuse tausta – see on ajahetk, kus oleme.Sümbiontide sümfoonia
„Biotoopia“ performance’i-etendus oli sõnadeta jutustus. See oli sama palju mõeldud puudele, kärbestele ja tiigiputukatele kui inimestele. Sirutatud lahtine käsi näitamaks relvitust ja heatahtlikkust.
5 minutit -
Peakangelanna Becky (Grace Caroline Currey) kaljuronijast sõbrannal Hunteril tuleb geniaalne mõte ronida umbes seitsmesaja meetri kõrguse vana roostetanud telemasti otsa. Becky pole alguses plaaniga eriti nõus, aga otsustab siiski meeletuse kaasa teha.Kaader filmistHollywood ja kaljuronimine
Kaljuronimisfilm „Kukkumine“ võinuks olla superlinateos, kui oleks viitsitud võtta kaljuronijast konsultant.
4 minutit -
Isegi kõige odavamates autodes on vähemalt üks suur ekraan, kõige kallimates autodes võib neid olla üle viie.Wikimedia Commons, CC BY-SA 3.0Kulgemine ekraanidest ääristatud magistraalil
Varem sai tänaval kohe aru, milline auto on Suurbritanniast, milline Itaaliast, milline USAst. Nüüd on vaid üksikutel autodel rahvus.
6 minutit -
EKA ehtekunsti üliõpilane Liina Lelov (vasakul), Erle Nemvalts ja emeriitprofessor Kadri Mälk.Kaljo MälkPilves mis pilves
Noore kunstniku Erle Nemvaltsi näitus „Ärevuse anatoomia“ tekitab helge ja puhta tunde. Ta on saanud aru, et mõrad on elu osa ja annavad tunnistust hingesärast.
3 minutit -
Peeter Laurits: „Mida avaramaks oma diapasooni kasvatame, seda rikkamad on me elamused.“Kristel SaanUued ideed sünnivad distsipliinide kokkupuutel ja ristteedel
Peeter Laurits: „VIII Artishoki biennaalil dedemoniseeritakse anarhism, antakse hääl taimedele, keda väga vähesed meie seast on pidanud tunnetavateks ja suhtlevateks elusolenditeks.“
3 minutit
