2022
-
Õde-venda Ranevskaja (Mari-Liis Lill) ja Gajev (Aarne Soro) on hurmavalt vihaleajavad ja relvitukstegevalt armastusväärsed. Ranevskaja kasutütar Varjat (Klaudia Tiitsmaa) iseloomustab malbus ja tagasihoidlikkus.Silver KaljulaLapsepõlv on läbi
Just tuumikrollides näitlejate suhe oma tegelasse ja sündmustesse nende ümber muudab Andres Noormetsa lavastatud „Kirsiaia“ intrigeerivaks.
4 minutit -
August Sanga luuletõlkeauhinna kandidaadid
Selgunud on viienda August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna kandidaadid. Žürii koosseisus Peeter Sauter (esimees), Julius Ürt ja Eda Ahi on tõstnud esile järgmised tõlkijad ja tõlked.
Vahur Aabrams, tõlge hollandi keelest
Toon Tellegen, „*** Mees võitleb ingliga –“
Akadeemia 2021, nr 11
Doris Kareva, tõlge inglise keelest
Emily Brontë, „See selge öö toob sõnumeid“
„Tiibade hääl / Emily Brontë / Cesare Pavese / Doris Kareva“, Verb, 2022
Mathura, tõlge saami keelest
Niillas Holmberg, „Koer“
Akadeemia 2021, nr 10; „Tagasitee“, Allikaäärne, 2022
Triin Paja, tõlge…1 minut -
Taavi Suisalu peegelruum, kuhu saab jätta endast kinnisilmi portree, millest saab otsekohe kõrvalruumis reaalajas muunduvate suletud silmadega näoportreede osa.Paul KuimetVõime sulgeda silmad ja kujutleda masinaid
Taavi Suisalu on tekitanud läbi EKKMi kolme korruse tähelepanu ökoloogia, kus algoritmid, mustad augud, hirved ja inimesed ilmuvad üksteise vaatevälja kui spekulatiivsed subjektid, et mõista tuleviku kooslusi.
5 minutit -
Kuidas tunda osadust pahupidi pööratud põhjapõdrakasukaga?
Saami luuletaja Niillas Holmberg mõtiskleb mineviku ja päritolu ühendamise üle väljapääsmatu olevikuga.
4 minutit -
Leo Rohlin 25. VII 1939 – 10. IX 2022
Kallis õpetaja, kolleeg ja sõber Leo!
Oleme praegu väga kurvad, kuid missuguse elu sa elasid!
Oma pikka aega kestnud karjääri jooksul olid sa juhendajaks ja eeskujuks sadadele üliõpilastele, olid alati leebelt mõistev ja taktitundeline tudengite ideede suhtes, aga ka kompromissitult aus ja nõudlik teostuse esteetiliste väärtuste osas. Oskaks meiegi oma mõtteid avaldada niisama tasakaalukalt ja taktitundeliselt, kellelegi liiga tegemata.
Tihtilugu töötasid sa tudengitega kõrvuti. Vanemad õpilased mäletavad, kuidas sa Tartu maantee majas hiliste…1 minut -
Peidus poeetilises aias
Nadežda Katajeva-Valgu kirevas luulekogus „Minu maine ring“ on esil Tartu, lilled ja perekond.
2 minutit -
Kai TaalErakoguParatamatusest iluni
Vajadus kohaneda tuletab pidevalt meelde elu kõige muutumatumat omadust – muutlikkust. Miski ei jää samaks, miski pole kindel. Lapsepõlves on kohanemine paratamatu: mida rohkem sõltud ümbritsevast, seda vähem on võimalust vastanduda. Noore täiskasvanuna võib-olla ei tahakski nii tihti enam kohanduda, aga nüüd tundub see arukas – et midagi saavutada, ennast kehtestada. Paindlikkus ja kohanemisvõime on edu saavutamiseks tihtipeale vajalikumad kui anne ja professionaalsus.
Kohanemise iluni jõudmine võib võtta aega ning tihtipeale…2 minutit -
Elo-Mirjam Peil 5. VII 1939 – 17. IX 2022
Meie seast on lahkunud kunstiajaloolane ja -kriitik Elo-Mirjam Peil (sündinud Annist) – elupõline kunstitoimetaja, terase sulega näitusearvustaja ja Eesti Vabariigi esimese iseseisvusaja kodukultuuri uurija ning propageerija.
Elo-Mirjam Peil sündis 1939. aastal Tartus, lõpetas 1958. aastal Tartu II Keskkooli ning asus seejärel kunsti õppima Tartu Kunstikoolis, kus õppis 1961. aastani. Juba 1960. aastal astus ta ka Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda ja lõpetas selle 1967. aastal kunstiajaloolasena. Aastatel 1967–1971 oli ta Teaduste Akadeemia Ajaloo…2 minutit -
Alates 23. septembrist: näitus “Naise jõud” Tallinna vene muuseumis
Irina Barsegyani ja Galina Parmaski koostöös sündinud kostüümi- ja fotonäitus „Naise jõud“ on Tallinna vene muuseumis avatud alates 23. septembrist.
Näituse „Naise jõud” peakangelannad on Eestis elavad slaavitarid – naised, kes etendavad kaalukat osa Eesti vabariigi kultuuris, meie ühiskonna sotsiaalses ja intellektuaalses elus.
Näituse peateemaks on naise sisemise jõu leidmine oma juurtest – esivanematelt, traditsioonidest, rahvariietest ja mälestustest. Teatrikunstnik ja disainer Irina Barsegyan on viinud näituse kangelannad neile esivanemate rahvariideid taasluues tagasi…2 minutit -
Perekond Härma retrospektiivnäitus Kondase keskuses
24. septembril kell 14 ootameteid Kondase keskusesse perekond Härmade näituse „Perekond Härm viies vaatuses“ avamisele.
Viis kunstnikku, viis fookust: maalikunst, teater, tarbegraafika, helikunst, inseneeria, lisaks veel perekondlikud suhted. Tegemist on suurejoonelise retrospektiivnäitusega, kus Kondase keskuse kõik ruumid on täitunud ühe pere liikmete – Lilian Härma (1927–2021), Endel Härma (1923–1996), Hanno Härma (1952–2021) ja Härmo Härma (sünd. 1949) ning Liliani isa, Albert Vahtramäe (1885–1965) loominguga. Samuti antakse ülevaade Endel Härma kultuuritegelastest isa…2 minutit
