2022
-
Festivali avakontserdil „Leegitsev süda“ kõlas Tubina viies sümfoonia, üks tänavuse festivali juhtteostest. Vanemuise sümfooniaorkestrit dirigeerib festivali „Tubin“ kunstiline juht Mihhail Gerts.Gunnar Laak / Eesti KontsertMärgakem kangelasi!
Tubina festivali programm oli niivõrd läbimõeldud, et sellest sai nagu omaette sümfoonia. Kui mitte meie, siis kes veel peaksid olema Tubina sümfooniate juhtivad esitajad?
4 minutit -
Kontserti dirigeeris New Wind Jazz Orchestra asutaja ja kunstiline juht Lauri Kadalipp, kes on teinud bigbändi arendaja ja eestvedajana väga head tööd ning leidnud orkestrile ikka ja jälle ambitsioonikaid projekte ja tasemel koostööpartnereid.Rene JakobsonIntellektuaalne bigbändimuusika
Nimele kohaselt üllitas uusi tuuli puhuv orkester oma esikplaadi just tänapäevase muusikaga ning koostöös rahvusvaheliselt tuntud eesti pianisti Kristjan Randaluga.
2 minutit -
Tark põllumees on lahkunud
In memoriam akadeemik Hans Küüts 20. XII 1932 – 7. X 2022
Vaid tark põllumees on põline rikas. Peab olema väga tark, selleks et kohendada looduse käiku liikide ja sortide tasemel. Et tekiks kultuurid, mis kõige paremini kasvavad just meie maal, kus suvi lühike, ilmastik heitlik ja mulla omadused varieeruvad. Et vili kasvaks mühinal sõltumata sellest, mida masin valesti teeb või kuhu terad on kukkunud. Just nii, nagu J. R. R. Tolkieni vaimusilmas kujutletud…3 minutit -
Art LeeteLiina RausÄrme räägime rõhumisest
Vahepeal kirjutasin ma palju põhjarahvaste ülestõusudest Nõukogude võimu vastu. Ilmnes, et kõige rohkem relvastatud vastuhakke korraldasid just arktilised uurali rahvad. Sellel on ka loogiline ajaloolis-ruumiline taust. Uurali põhjarahvad on kõige lähemal Euroopa-Venemaale, neil on pikaaegsem koloniaalse kontakti kogemus ning Nõukogude reformid jõudsid uurali rahvaste alale varem kui kaugemale Siberisse.
Osa ülestõuse, ühe saami ja kaks mansi mässu, julgeolekuametnikud lihtsalt joonistasid paberil valmis ja seejärel hakati põliselanikke sadade kaupa karistama, s.t tapma.…1 minut -
Erna Saar 3. I 1924 – 5. X 2022
Meie hulgast on lahkunud tähelepanuväärne pianist, väljapaistev õpetaja ja eriline isiksus, pikaaegne Tallinna Riikliku Konservatooriumi, Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Muusikakooli klaveripedagoog Erna Saar.
Erna Saare olemise tuum oli klaverimuusika ja selle õpetamine – see oli tema elu lähtekoht, aga ka lõppsiht. Nii mõttes kui ka teos iseloomustasid teda aristokraatlik väärikus ja pühendumine – arusaam, et ollakse millegi endast suurema teenistuses.
Erna Saar alustas muusikaõpinguid Tartus Aleksandra Semm-Sarve juures. Aastatel 1934–1944 õppis ta Tartu…1 minut -
Durvillea utilis. Illustratsioon Alexander Postelsi ja Franz Joseph Ruprechti teosele „Illustrationes algarum“ (Vetikate pildid). Peterburi, 1840.Kumu uus näitus vaatab tänapäevase pilguga ajaloolisi teadusjoonistusi
Alates 14. oktoobrist saab Kumu kunstimuuseumis näha näitust „Kunst või teadus“, mis käsitleb esimest korda põhjalikumalt kunsti ja teaduse suhete ajalugu Eestis. Ajaloolised teaduspildid on asetatud dialoogi tänapäevaga, mil üha suurem osa infost on pildiline ja oskus pilte kriitiliselt tõlgendada järjest vajalikum. Näitusele on uue teose loonud kunstnik Kristina Norman, kes esindab tänavu Eestit ka Veneetsia biennaalil, kus ta samuti tegeleb teaduspiltidega.
„Piltide ülesanne ei ole ainult teaduse vahendamine ja illustreerimine,…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
Mirjam Rennit, „Pagulaste abistamine kui teraapia ja kink“
Hannes Nagel, „Intermarium 2.0 kui Ukraina läänesuunalise integratsiooni tõhustusdoos“
Hannu Oittinen, „Kas Pirita kloostri lavalt maailmakuulsaks?“
Triinu Tamm, „Intiimse ja kollektiivse mälu põimija Annie Ernaux“
Kristiina Tambets, „Neandertallasest Nobelini“
Helen Sildna, „Eesti kultuuri- ja loomevaldkond Euroopa vahenditeni ei jõua. Miks?“
Teet Teinemaa, „Vanaduse vabadus ja võimalus uuemas eesti filmis“
Ragne Kõuts-Klemm, „Ajakirjaniku käsitööoskused ja kutsumus“
Intervjuu
näitleja Marika Vaarikuga
disainer Paula Nerlichiga
planeerijate ühingu rändnäituse kuraatori Pille Metspaluga5 minutit -
Maidla loodusvilla POKUTõnu TunnelSelgusid Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiate nominendid
Selgusid Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali 2022. aasta preemiate nominendid. Preemiakandidaadid valis välja žürii, kuhu kuulusid arhitektid Peeter Pere ja Kai Süda, disainerid Tõnis Vellama, Marit Ilison ja Kristjan Mändmaa ning arhitektuuriteadlane Epp Lankots ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas.
Preemiakandidaadiks sai esitada objekte, mis valmisid perioodil 21.08.2021–23.08.2022, samuti pikemaaegseid tegevusi ja silmapaistnud isikuid. Žürii esimehe Peeter Pere sõnul oli rõõmustav näha, et meie arhitektuurielu oma kõikides vormides on väga heal tasemel. “Hea arhitektuuri tunnuseks on,…2 minutit
