
Pääbo ja paljude tema kolleegide aastatepikkuse töö tulemused avardavad määratult meie arusaamist nüüdisinimese ja kogu eluslooduse kujunemisloost.

Anni Kytömäki seirab romaanis „Margarita“ sarnaseid jooni inimese ja looduse anatoomias. Metsarajad on kui mure- ja naerukurrud, naise keha ei erine kuigi palju pärlikarbi omast.

Uus portreefilm püüab jälgida ja nähtavale tuua Mare Tralla isiksuse eri külgede kõrval kogu tema olemust läbivat sisemist loomesundi. Mis teda käivitab? Kuidas? Miks?

Cage’i ei ole võimalik kuulata, kui vaikuses olemine tekitab ebamugavust või kui ei ole soovi elada kaasa muusikule, kes langetab laval otsuseid, mis mõjutavad muusika kulgu.

Rakvere teatri uuslavastus „Di ja Viv ja Rose“ võib küll vormilt olla popmuusikaga segatud jant, ent sisult on tegu kaugelt enamaga.

Marika Vaarik: „Mulle meeldivad inimesed, kes pole valmis, vaid kahtlevad endas ja üleüldse kõiges. Pidevalt ja kogu aeg. Mugavus tapab kõik.“

Paula Nerlich: „Juba on tootmises seeneniidistikust materjalid kingade ja aksessuaaride, ka sisustuspaneelide ning põrandakatete valmistamiseks.“

Pille Metspalu: „Juba mõnda aega on planeerijale väljakutse asustuse kahandamise planeerimine, olemuslikult ja ideoloogiliselt uus ja harjumatu suund.“

Ärgem defineerigem enam ajakirjanikku tema käsitööoskuste kaudu. Defineerime teda tema kutsumuse alusel.

Lavastuses „Übermensch“ käib jutt peamiselt naljategemisest: kui pikk paus on hea, mitu lauset või sõna võiks hea nali sisaldada jne. Selline metavärk, et sisu kommenteerib tegevust.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.