Toeta

2022

  • Publikut kaasav näitus suhetest rõivastega Kondase keskuses
    Anna-Maria_Saar

    Publikut kaasav näitus suhetest rõivastega Kondase keskuses

    “Pikem suhe”
    16.11.2022-28.01.2023
    Näituse kuraatoriks on Pärandilinn Viljandi linnameister Marta Konovalov.
    Näitus uurib eri kihte meie suhetes rõivastega ning võimalusi riiete parandamise abil anda neile suhetele uus väärtus. Tahame leida tekstiilide parandamise, koosloome ja craftivismi* abil võimalusi moodi ümber mõtestada ja luua hoolivamat keskkonda. Iga kulumine ja
    parandamine jutustab mõne loo inimese ja rõiva ühisest teekonnast. Iga väike tegu, kasvõi nööbi tagasiõmblemine, annab meile võimaluse sekkuda globaalsetesse protsessidesse. Ka väike nõelapiste on revolutsiooniline samm,…
    2 minutit
  • Maaülikool saab uue rektori – professor Ülle Jaakma
    Ülle Jaakma: „Maaülikoolil on oma seadus, milles on sõnastatud vastutus ühiskonna ees. Me teeme seda tööd praegu hästi ja meil on kindel eesmärk teha seda hästi ka tulevikus.“
    Piia Ruber

    Maaülikool saab uue rektori – professor Ülle Jaakma

    Ülle Jaakma: „Eelmise rektori kingad on küll suured, aga muutuvas maailmas peab edasi liikuma …“

    Margus Maidla
    9 minutit
  • Punahing paelaga kaelas
    Ka pealtnäha kõige süütumas kivis võib peidus olla okupandi hing.
    Piia Ruber

    Punahing paelaga kaelas

    Kui kunagised NLKP liikmed kõlbavad riigikokku, siis miks ei kõlba viisnurgad linnaruumi?

    Kaarel Tarand
    4 minutit
  • ,

    Läti ja läti keel

    Täna on Läti iseseisvuspäev ja seetõttu asjakohane rääkida Lätist ja läti keelest. Kuigi tegemist on naaberriigiga, ei saa öelda, et teame lätlastest piisavalt palju. Ometi on meil nii ajaloos kui ka tulevikuplaanides päris palju sarnast.
    Lätis on ligi 1,9 miljonit elanikku, kellest 63 protsenti on lätlased. Suurim rahvusvähemus on venelased (24% elanikkonnast), kuid Lätis elab ka arvestatav hulk valgevenelasi, ukrainlasi, poolakaid ja leedukaid, teisi rahvusi on vähem. Suurele muulaste arvule vaatamata on Lätis…
    Helin Puksand
    2 minutit

  • Silmad kinni jalgpalli-MMi vaadates

    Novembri alguses saatis rahvusvahelise jalgpalliliidu ehk FIFA president Gianni Infantino maailmameistrivõistlustel osalevatele alaliitudele kirja, kus ütleb, et Kataris toimuva turniiri ajal ei tohiks sellest saada ideoloogilise ja poliitilise arutelu võitlustandrit ning keskenduda tuleks sportlastele ja võistlusele. See üleskutse on äärmiselt tähelepanuväärne ning kinnitab mu meelest seda, et kui kõneleda Kataris peetava MMi puhul üksnes spordist ja võistlustest, tuleb seda pidada läbinisti amoraalseks tegevuseks. Kui lugeda üles kõnekamad probleemid, siis peab…
    Andres Must, jalgpallist kirjutaja
    2 minutit
  • Tõlkimise raudreeglitest
    Raudselt peavad raudreeglitest kinni spordisõnumite tõlkijad ja spordireporterid. Väidetavalt võisteldakse mitmel alal (nt jalgpallis) rahvuste liigades. Kui nii, siis peaksid kohtuma nt hispaanlased ja katalaanid, valloonid ja flaamid. Ei kohtu. Tegemist on maade liigadega. Kui üldse, siis koostatakse rahvusvõistkondi haruharva. Eestis ainult Eesti, mitte eestlaste võistkondi. Pildil Eesti naiste jalgpallikoondis enne Türgi naiste jalgpallikoondisega peetud matši (2018).
    CeeGee / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

    Tõlkimise raudreeglitest

    Kõrgema astme raudreegli võib sõnastada nii: inglise keel on eesti keele suhtes ülimuslik, peremeeskeel, eeskujukeel, jäljendamiskeel, mispärast tõlgete eesmärk ei ole eesti keelt põlistada, vaid on inglistada.

    Uno Liivaku
    9 minutit
  • Eesti ja läti tõlkijate seminar
    Tartu ülikooli läti keele õppejõud ja tõlkija Ilze Tālberga kõnelemas tõlkijate seminaril.
    Andres Tennus / Tartu Ülikool

    Eesti ja läti tõlkijate seminar

    Kui inglise keele oskajaid leidub iga nurga peal, siis läti ja eesti keele oskajaid tuleb tikutulega otsida. Tegelikult on mõlema keele kõnelejaid palju.

    Ilze TĀLBERGA
    5 minutit
  • Läti edusammudest läänemeresoome maana
    Vestlus pärast Liivi Instituudi pidulikku avamist Läti ülikooli aulas 21. IX 2018. Vasakult: Läti kultuuriminister Dace Melbārde, Eesti suursaadik Arti Hilpus, Soome suursaadik Riitta Korpivaara, Liivi instituudi direktor Valts Ernštreits.
    LI Līvõd institūt

    Läti edusammudest läänemeresoome maana

    Üha enam mõistetakse, et tänapäeva läti rahva kujunemisel on liivlastel olnud märkimisväärne osa, mille uurimist peab riik toetama ja väärtustama.

    Arti Hilpus
    9 minutit
  • Inimese eluruumi ajalisest ja ruumilisest mõõtmest
    Dmitri Rogozin kirjeldas 2013. aastal Venemaad ümbritsevat geopoliitilist keskkonda väljendiga „kiskjatest tiine mets“. Ümberringi on niisuguse arusaama järgi ainult vaenlased, kes tahavad Venemaale halba ja soovivad sealt kõik hea endale kahmata. Pildil Vene armee paraadil 2016. aastal.
    The Presidential Press and Information Office / CC-BY-4.0 / Wikimedia Commons

    Inimese eluruumi ajalisest ja ruumilisest mõõtmest

    Arengu- ehk ajaimmuunsetes ühiskondades domineerib veendumus, et kõige tähtsam on kontroll materiaalsete ressursside üle, mis saadakse sõjalise jõu ja territoriaalsete vallutuste abil.

    Jüri Saar
    7 minutit
  • Ees ootab surematus ja elu tähtedel

    Ees ootab surematus ja elu tähtedel

    Kaku ei ole küllaldaselt kaasanud humanitaarset arutlust. Ta kirjutab asjast, kuid vähe või õigemini juhuslikult sellest, mis asja ümbritseb ja sellele tähenduse annab.

    Riho Paramonov
    6 minutit
Sirp