2022
-
Nüüd pole muud kui soovida, et raamatukogude aasta tulemus on palju rohkem laenutusi, ning neid siis väärikalt tasustada.Piia RuberLaenutushüvitised ehk Mis? Kellele? Kuidas?
Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 1992. aastast 92/100/EMÜ rentimise ja laenutamise õiguse kohta nõuab, et tunnustataks autorite ainuõigust oma teoste laenutamisele ning laenutamise eest õiglase tasu saamisele kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Direktiivi eesmärk oli ühtlustada olemasolevate laenutushüvituse süsteemide tegevuspõhimõtted autoriõigusega ning näha seadusega ette tasu maksmine riikides, kus laenutushüvitis puudub.
Laenutuste eest tasumisega tehti algust 1946. aastal Taanis, seejärel jätkati seda Norras (1947), Rootsis (1954), Soomes (1961) ja Islandil (1968). Põhjamaade eeskujule…5 minutit -
Hannes Varblane ja Olavi Pesti Tartus 2004. aastalHeiki PärdiVäike Varblane, aga Suur Õpetaja
Hannes Varblane 18. VI 1949 – 5. VII 2022
3 minutit -
Kaanetekst
Silvia Moreno-Garcia „Mehhiko õudusjutt“ ja Kate Elizabeth Russelli „Minu sünge Vanessa“
2 minutit -
Maria Helen KändSigrid ViirLoodu, mitte looja
Viimaste aastate võitlused sotsiaalse õigluse nimel on avanud mädapaised, mis enam kinni ei jää. Neid ei saa ka kinni lüüa. Kuuma laavana voolab ollus üle loomeväljade. Kattuvad need, keda pidasime paleusteks: humanistid, altruistid ja avangardistid.
Sageli soovin, et ei oleks kuulnud #MeToo juhtumist või armastatud muusikust, kes osutub vägivallatsejaks, või näitlejast, kes võitles loodushoiu eest, kuid rahastas ka planeeti laastavaid suurfirmasid. Soovin, et poleks kuulnud kolleegide kogemustest juhtivate kultuuritöötajate või autoritega…1 minut -
Ilmar Pihlak 15. II 1936 – 21. VI 2022
Ilmar Pihlak lõpetas Tallinna II Keskkooli (Tallinna Reaalkool) 1954. aastal ja jätkas õpinguid Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikool) ehitusteaduskonnas autoteede erialal. Kõrgkooli diplom taskus, asus ta 1959. aastal tööle Projekteerimisinstituudi Kommunaalprojekt linnateede ja sildade projekteerimise alal inseneri, grupijuhi ja projektipeainsenerina. Sel ajal, aastatel 1959–1964, valmisid tema autoritöödena muu hulgas Klooga raudbetoonsilla, Pirita Tööjõureservide jahisadama, Pirita silla rekonstruktsiooni ja Võsu jalakäijate silla projekt, mis kõik ka teostati.
1967. kuni 2005. aastani oli Ilmar Pihlak kunstiakadeemia…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
„Maailm ei saa paremaks teisiti kui muutustega inimeses“, Mart Tšernjuk vestleb Märt Läänemetsaga
Triin Juhanson, „Linnahallist metahalliks“
Vestlusringis Veneetsia Eesti paviljoni arhitektid Aet Ader, Mari Möldre ja Arvi Anderson
Age Veeroos, „Kas uus muusika peab olema mugav?“
Keele-elu: Krista Kerge leiab, et asjalikus suhtluses vajatakse üha enam nõu ja otsitakse seda
Maaja Vadi, Krista Jaakson, Merle Raun, Tauno Õunapuu, „Kas juhtimisel on jaksu ja kus varitsevad lõksud?“
Ainiki Väljataga, „Laenutushüvitised ehk Mis? Kellele? Kuidas?“
Andra Teede, „Kuidas…3 minutit -
Külli Suitso. Fragment teosestViinistu kunstimuuseum tutvustab Kursi koolkonna loomingut
Laupäeval, 16. juulil avatakse Viinistu Tünnigaleriides Tartu silmapaistavaid kunstnikke koondava Kursi koolkonna näitus, millega tähistatakse Eesti vanima tegutseva kunstirühmituse 35. sünnipäeva. Väljapanek on osa NOBA.ac koordineeritud Viinistu suveprogammist.
Kursi koolkonnale panid 1988. aastal Tartus aluse Peeter Allik, Albert Gulk, Ilmar Kruusamäe ja Priit Pangsepp ning tänaseks on rühmitusega ühinenud veel Marko Mäetamm, Reiu Tüür, Imat Suumann, Külli Suitso ja Priit Pajos. Koolkonna eestvedaja Ilmar Kruusamäe sõnul ühendab koolkonna kunstnikke lisaks sõprusele…1 minut -
Soome kunstniku Tarja Heikkilä installatsioon “Ürgmets”
10. juulil avanes Kondase keskuse teisel korrusel Soome kunstniku Tarja Heikkilä installatsioon „Ürgmets“.
„Ürgmetsa“ lähtepunkt on Heikkilä mälestus lapsepõlvekodu lähedal asunud kuusemetsast, mis oma suhtelisest väiksusest hoolimata oli nii hirmutav, et ta ei julgenud sinna üksi minna. Heikkila on kirjeldanud: „„Ürgmets“ on kombinatsioon minu mälestustest, käsitööoskusest ja okste olemusest. Töö on olnud aegavõttev ja lõplik vorm kujunes valmimise käigus – oks oksa haaval, kuulates ja austades materjali. See on muinasjutuline versioon minu lapsepõlvemetsast. Kõrge…1 minut -
Sopran Morgane Heyse hiilgas Helena Tulve muusikaga loodusooperis „Hundid“ vokaalselt loodusaktivisti rollis ja haaras oma intensiivsusega. Tagaplaanil on näha mets ja punamütsikesed.Silke WinklerMetsä kuldane kuningas
Saksamaal on ooperiteater ühiskondlikku ellu sekkuv ja aktuaalseid teemasid kajastav institutsioon. Kõige suurema üldistusjõu ja paljutähenduslikkuse annab loodusooperile „Hundid“ Helena Tulve muusika.
5 minutit
