Eesti keel erutab, eesti keelest hoolitakse – kõik need arutelud mõjuvad ju tegelikult eesti keelele hästi.

Nüüd kui meil on olemas kogumikud, mis käsitlevad Eesti feminismi ajalugu ja kvääriajalugu, võiks hakata mõtlema, kuidas neid lugusid Eesti peavoolu ajalukku kirjutada.

Väga loodan, et järgmistel aastatel käivad arutelud rohkem faktide põhjal ja mõtlematutele tundepurtsatustele jääb ruumi vähemaks.

Teatrivaatleja Pille-Riin Purje: „Oli aasta, mis sisaldas igasugust teatrit, kusjuures palju ka sellist, mis jättis ükskõikseks ega mõjunud.“

Euroopa filmiauhinnad ei pakkunud palju variante, ent olid kinnituseks Euroopa filmikunsti heale aastale.

Annika Teder: „Inimesed tulevad Ula baari maja pärast, aga jäävad hoovi pärast, sest saab olla linnas, aga samal ajal ka looduses.“

Jaak-Adam Looveer: „Eestis pole harjutud teedega samaväärselt ühistransporti investeerima. Trammiteede rajamine ilma Euroopa Liidu rahastuseta ei ole mõeldav.“

Kuraator Tamara Luuk on osanud põimida teostest Ariadne lõnga laadse kunstiblogi, kus lood jõuavad võimsa energeetilise tasemeni.

„Inimolu viletsusest“ võib olla kirjutatud satiirina paavsti kuuria aadressil ja peegeldada noore kardinali muret vanemate kolleegide ebasündsa eluviisi pärast.

Rituaalide, müütiliste laulude ja kalapüügiriistade näited pole soome-ugri ühisjoonte käsitlemisel ühesugused.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.