Toeta

2022

  • Kümme aastat Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskust

    Lõppeval aastal täitus Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusel kümme tegevusaastat. Alates keskuse pidulikust avalöögist 2012. aastal New Yorgis on EKKAK seisnud Eesti kunsti rahvusvahelise nähtavuse suurendamise ning kohaliku kunstivälja professionaalse arengu toetamise eest. Meil on olnud rõõm teha koostööd üle 100 kunsti- ja kultuurivaldkonna organisatsiooni ning kunstnike, kuraatorite ja kunstitöötajatega üle Eesti.
    Kümne aasta jooksul on EKKAK toetanud 12 kunstiorganisatsiooni osalemist 53 kunsti- ja kunstiraamatumessil. Meie toel on toimunud 26 õppevisiiti 14…
    2 minutit
  • Mare Mikoff ja tüdrukud Vabaduse galeriis

    Mare Mikoff ja tüdrukud Vabaduse galeriis

    Mare Mikofi näitus „ . . . . ja seitsmes“
    17. 12. 2022 – 25. 01. 2023.
    Avamine 21. detsembril kell 17 Vabaduse galeriis.
    Mare Mikofi väljapanek „ . . . . ja seitsmes“ on kunstniku eelmisel aastal Arsi projektiruumis eksponeeritud isikunäituse „Mare ja teised tüdrukud“ jätk ja ühe loominguetapi sümboolne lõpp. Ka seal olid väljas ainult naisefiguurid, mida kunstnik on teinud paari viimase aastakümne jooksul ja mida võib vaadata autoportreedena. Ta on ise naljaga pooleks öelnud, et just…
    2 minutit
  • Vilja vastab
    Kaamos ei ole fotokunstile unistuste aeg, kõik on ühtlaselt hall ja hämar. Õnneks ei saa samade sõnadega iseloomustada meie külalist. „Tahaksin nüüd teiega üleval toas ära käia,“ teatab Vilja Kiislerile fotograaf Piia Ruber, „mulle hirmsasti meeldib, kui koos on punane ja sinine värv, ainult et see kooslus ei ole praegu just soositud …“ – „Aga mina mõtlen sinise ja punase puhul esimesena hoopis David Lynchi filmidele,“ vastab Vilja Kiisler. „Käisin just retrospektiivis uuesti tema „Sinist sametit“ vaatamas, vaimustav!“ Niisiis üles, potisinisesse tuppa!
    Piia Ruber

    Vilja vastab

    Vilja Kiisler: „Kipub olema ajakirjanduse paratamatus, et kultuuri millegipärast ei peeta seksikaks. Kultuuriinimesed ei pääse nii tihti esiküljele, kui näiteks mina tahaksin neid seal näha.“

    Pille-Riin Larm
    10 minutit
  • Paberleht – kahjum kõigile
    Paberlehe lõppu nägi Postipapa geniaalne tütar ette juba 150 aasta eest, kui kirjutas: „So linnud und mull’ laulavad, mo põrmust lilled õitsetad“.
    Mihkel Maripuu / PM / Scanpix Baltics

    Paberleht – kahjum kõigile

    Ajaleht ja tellija postkast ei leia teineteist, kui puudub postiljon.

    Kaarel Tarand
    4 minutit

  • Kuidas seletada pilte nutikatele robotitele

    Selfid on jälle moes, ilmselt olete ühismeedias märganud nn tehisselfide lainet. Tehisintellekti loodud portreed kuvavad meid eri stiilis ja kontekstis, pakkudes illusiooni alternatiivsetest eludest – neid on palju ja ometi on nad kõik meist, meist, meist. Mis peamine, nad ilustavad (keegi kirjeldas neid just vormis „sina, aga 20% seksikam“), aga on siiski hämmastavalt meie moodi.
    Tehisselfid on võimalikud tänu Stable Diffusioni nimelisele masin­õppe­mudelile. Seda võib igaüks kasutada, kui kirjutab robotitele mõistetava…
    Katrin Tiidenberg
    2 minutit

  • Filmiajalugu küll, aga väärt töö nõuab väärt tasu

    Alustuseks nendin, et lugesin teatava üllatusega 2. detsembri Sirbist Eero Epneri filmihuvilise palvet Eesti filmiajaloo teemal1. Kes artikli sisuga kursis pole, siis autor kirjutab, et „ühestki korralikult läbi õmmeldud Eesti filmiajaloost ei ole võimalik rääkida“. Kuna Epner tunnistab loo alguses ka ise, et filmi teedele on teda viinud juhus, on autori teadmatus raamatust „Eesti filmi 100 aastat“2 ehk sellega seletatav. Teos valmis „Eesti Vabariik 100“ juubeliürituste raames ning need, keda…
    Kristiina Davidjants
    2 minutit
  • Teejuht neoliberalismijärgsesse poliitikasse: suveräänsus, kaitstus ja kontroll
    Liikumine eemale neoliberaalsetest dogmadest, olgu siis maksu-, majandus- või sotsiaalpoliitikast, oleks ülimalt aeganõudev ning vaevaline – rajasõltuvuse efekt on niivõrd tugev ja neoliberalism näib olevat liialt tihkelt sisse kootud taasiseseisvunud Eesti rahvusmüütidesse ja eneseteadvusse. Kaja Kallas ja Jürgen Ligi.
    Eero Vabamägi / Postimees / Scanpix

    Teejuht neoliberalismijärgsesse poliitikasse: suveräänsus, kaitstus ja kontroll

    Tuleb suurendada investeeringuid heaoluriiki, vaja on „sotsialismi, mis ka tegelikult kaitseb ja hoolitseb“.

    Tõnis Saarts
    9 minutit

  • Kirjanduskriitikast ja Ants Orase auhinna žürii tööst a. D. 2022

    Joonistub välja huvitav jaotus: omamaine kirjandus on justkui midagi kõrgkultuuri pärusmaale kuuluvat ja selle lugemine ilmselt raske töö, samal ajal kui välismaised tekstid on jõukohased ka n-ö lihtsale lehelugejale.

    Kriitikaauhinna žürii esimene ja raskeim ülesanne on kindlaks teha, kus ülepea ilmub kodumaise kirjanduse arvustusi. Erilisi üllatusi pakkumata on juhtival kohal etableerunud kultuuriväljaanded: Looming, Sirp ja Vikerkaar. Häid kirjandusarvustusi, aga harva, avaldab Müürileht. Arvestataval määral kirjanduskriitikat…
    Johanna Ross
    5 minutit

  • Vaimustuda, mitte hinnata

    Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna saamise puhul 15. detsembril 2022

    Mu tark luuletajast sõber käib teist korda ülikoolis ja hakkas seal uuesti lugema Martin Heideggeri „Küsimust tehnika järele“. Eesti keeles ilmus see 1989. aastal Akadeemias, käisin siis parasjagu ülikoolis, esimest ja seni viimast korda, ja olin juba lootusetult langenud Tõnu Luige ja Ülo Matjuse mõju alla. „Küsimus“ oli mul eest taha ja tagant ette peas, suuremalt jaolt ka saksa keeli.…
    Vilja Kiisler
    3 minutit
  • Luulesalv – Kiri jõuluvanale

    Luulesalv – Kiri jõuluvanale

    Kiri jõuluvanale
     
    Elame aastaringi
    teine silm kellal.
    Oleks sest abigi mingi!
    Ikka – teine silm kellal.
     
    Teine-silm-kellal ei päästa:
    see ainult tekitab stressi.
    Kell meid üldse ei säästa –
    igal pool peale ta pressib:
    arvutis, moblas ja seinal,
    taskus või laua pääl,
    igalt poolt üles meid leiab,
    raadioski valjult teeb häält.
     
    Aeg nagu karjuks me peale:
    „Liiguta, lehvi ja loo!“
    Lootusetu, kuid siiski:
    „AEGA meil juurde too!“
    Ave Alavainu
    1 minut
Sirp