Homme, 1. novembril alustab ajakirja Värske Rõhk peatoimetajana tööd Saara Liis Jõerand. „Töö selle nimel, et värske elav kirjandus – ning võimalus selles osaleda – jõuaks kõigi eesti noorteni, kes seda sisimas ootavad või vajavad, ei saa kunagi otsa,“ tõdeb Jõerand ning lisab, et selleks on vaja järjekindlust. Küllap ta juba teab, sest töötas kolm aastat väljaande tegevtoimetajana.

Hariduselt on Jõerand semiootik ja keeleteadlane: ta on lõpetanud Tartu ülikooli semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuse- ning üldkeeleteaduse magistriõppe, kus uuris lõputööna ortograafia stilistilisi funktsioone eesti nüüdis­luules. Lisaks on ta kirjutanud aktiivselt kirjanduskriitikat ning pälvinud selle eest 2023. aastal Ants Orase nimelise kriitikaauhinnagi.

Palju õnne! Kuidas läheb?

Aitäh! Kui üldisemad ühiskondlikud mured ja hirmud kõrvale jätta, siis tegelikult on praegu väga lahe aeg. Olen elevil.

Kuidas läheb praegu Värskel Rõhul? Teisisõnu: mis seisus ajakirja juhtimise Hanna Linda Korbilt üle võtad?

Nii palju, kui ma ise hinnata oskan ja lugejatelt-autoritelt-kolleegidelt kuulnud olen, paistab, et läheb väga hästi. Värske Rõhu tuntus on järjest kasvanud ja positsioon kultuuriväljal kinnistunud, ka ajakirja kuvand on minu meelest aina ligipääsetavam, sõbralikum ja samal ajal julgem. Ning toimetus teeb oma tööd rõõmu ja pühendumisega. Selle kõige taga on kõva töö, nii et kingad, mida täita, on päris suured.

Kuidas läheb eesti noorel kirjandusel?

Eesti noor kirjandus elab ja õitseb täiel rinnal! Kogu aeg toimub midagi – kuskilt ilmub välja midagi enneolematult lahedat, kuskil saab keegi sellest inspiratsiooni ja teeb midagi veel lahedamat. Häid noori autoreid on palju rohkem, kui ühte ajakirja mahub.

Värske Rõhu peatoimetaja konkursil paluti koos dokumentidega esitada motivatsioonikiri teemal „Kuidas toetaksin Värske Rõhu peatoimetajana noore kirjanduse järelkasvu?“. Millest sina kirjutasid?

Peaasjalikult rõhutasin: selleks et kõigel seni tehtul oleks mõte, tuleb samas vaimus jätkata. Töö selle nimel, et värske elav kirjandus – ning võimalus selles osaleda – jõuaks kõigi eesti noorteni, kes seda sisimas ootavad või vajavad, ei saa kunagi otsa. See nõuab järjekindlust nii sisulises töös kui ka koolikülastustes ja turunduses ning praegu on väga hea hoog sees.

Küll aga võiks Värske Rõhu kohalolu Eesti kultuurielus minu meelest praegusega võrreldes veelgi suurendada ja selle kohalolu vormidega rohkem katsetada. Tahaksin teha veel rohkem koostööprojekte, korraldada ebaharilikke, läbi proovimata formaadis üritusi, saada autorite ja lugejatega veel rohkem kokku. Tahaksin kindlustada, et üks loovate ideedega noor inimene näeks kirjandust põneva, võimalusrohke meediumina ning Värsket Rõhku platvormina, kus neid ideid ellu viia.

Ja selles, kuidas meieni juba kord jõudnud autorit hoitakse, kuidas tal ja tema tekstil areneda lastakse, mängivad peamist rolli muidugi toimetajad. Peatoimetaja ülesanne on neid toetada ja usaldada.

Hakkad lisaks peatoimetajatööle sisustama Värske Rõhu kriitikakülgi. Palun kõnele, missuguste mõtetega sellele meeldivale ülesandele lähened.

Kuna olen omaenda kriitikuteekonda just Värskest Rõhust alustanud ja aastate jooksul autorina ka teiste kirjandusväljaannete kriitikatoimetajatega töötanud, siis ei ole kriitikateksti toimetamine mulle õnneks võõras maa. Teen seda väga hea meelega. Ka noorte arvamuse kuuldavale toomine on mulle tähtis, seda nii neid endid kõnetavate raamatute kui ka igasuguste „suures“ kirjanduses tähtsaks peetavate teoste kohta. Omaette ülesanne on aga uute autorite leidmine – paratamatult sõltub just Värske Rõhu kriitikatoimetajast suuresti see, millised uued hääled meie kriitikaväljale saabuvad. Vastutus on suur, püüan sellele ülesandele targalt läheneda.

Värske Rõhk on nüüdseks juba kahekümneaastane. Kuidas tagada ajakirja värskus ja paeluvus noorema lugejaskonna silmis?

Võib-olla ei sobi nii vastata, aga usun, et üks faktoreid on seesama regulaarne (pea)toimetajate vahetus, millest ma praegu tunnistust annan. Kirjandusväljal olen ma ajakirja endaga võrreldes ju täitsa uus tulija – nii et saan omaenda värskuse, pealehakkamise ja puhtalt põlvkonnast tulenevad teadmised ja oskused Värske Rõhu heaks tööle panna. Ja muidugi tuleb nendesamade noorte tekste järjepanu avaldada! Selles mõttes on värskus juba Värske Rõhu põhikirjas sees.

Jaksu ja rõõmu!