Möödunud nädalal sai ootamatult hoo sisse arutelu, kas Eesti peaks tehisaru treenimiseks korporatsioonidele rohkem sisu loovutama – ja millegipärast tasuta. Kuigi siinmail on tehisaruteemaline keskustelu võrdlemisi tekstikeskne, tuleb silmas pidada, et generatiivne tehisintellekt, mis aitab kellelgi (kas naljaviluks või professionaalsel tasemel ideegeneraatorina) luua teksti, pilti, muusikat või muud, on treenitud päris inimeste loomingu põhjal.
Nähtavasti ei tule ühelegi vähegi kultuurivaldkonda tundvale inimesele üllatusena, et tehisaru kätkeb aina rohkem võimalusi, kuid ohustab ühtlasi loovisikute tööhõivet ja autoritasusid. Inimeste loodud loomingu väärtus kahaneb tehisaru mõjul, ehkki tehisaru tehtut ei saaks inimlooduta üldse ollagi.
2024. aasta detsembri algul tutvustas Rahvusvaheline Autorite ja Heliloojate Ühingute Konföderatsioon ehk CISAC, mis esindab 116 riigis 227 kollektiivset esindusorganisatsiooni (siin Eesti Autorite Ühingut) ehk üle viie miljoni eri kultuurivaldkonna looja, suurt uuringut tehisaru mõjust kultuurisektorile. Mitmetes riikides on seda laadi teemasid uuritud varemgi, aga nüüd valmis üleilmne uuring generatiivse tehisintellekti majandusmõju kohta muusika- ja audiovisuaalses tööstuses.*
Tehisaru väljundite turuosa muusikatööstuses hinnatakse uuringu põhjal 2028. aastaks 16 miljardile ja audiovisuaaltööstuses 48 miljardile eurole. 2028. aastaks on tehisaru abil tehtud muusika tulu hinnanguliselt 4 miljardit ja audiovisuaalsektoris üle 5 miljardi. Kuna selle treenimiseks kasutatud loomingu puhul ei ole autoritelt luba küsitud, siis ei jõua see tulu autorite või õiguste omajateni. Ühtlasi jääb autoritel sellevõrra sissetulekuallikaid vähemaks, sest tehisaru abil tehtu võistleb inimlooduga. Arvatakse, et 2028. aastal on ohus 24% muusikute ja 21% audiovisuaalvaldkonna loojate sissetulek: need sektorid kaotavad viie aastaga (2023–2028) 22 miljardit eurot.
Nagu CISACi president Björn Ulvaeus (eelkõige ABBA liikmena tuntud muusik) rõhutab, ei arvata selles organisatsioonis, et oleks võimalik või vajalik tehisaru vastu seista. Tehisaru on ju imeline tööriist, aga selle areng ei tohiks tulla loojate arvelt. Ka loojad peavad edasist arengut arutades olema koos poliitikute ja hiiglaslike erafirmadega läbirääkimislaua taga, mitte vaguralt ootama, kuni neil kõik käest võetakse. Kahjuks jookseb enamik riike tehisaru teemal korporatsioonide sabas, nood ei ole aga kollektiivsete esindusorganisatsioonide muresid kuulda võtnud.
Ulvaeuse sõnul on tulnud suurte tehisaruga tegelevate ettevõtetega suheldes palju selgitada, mis on autoriõigus ja kuidas seda rakendatakse, kuidas autoreid tasustatakse. Euroopa Liidus autoriõigusega arvestatakse, aga küsimus on, kuidas tehisaru puhul seda rakendada – pealegi on autoriõigus maailma eri paigus isesugune. Praegu ei ole kasutatavate teoste eest tasumine tehisarufirmades isegi arutluse all. Tuntumad ja suuremad tehisaru arendajad ei ole ka Euroopas registreeritud firmad.
Loojad ei karda, et nende oskused on täielikult tehisaruga asendatavad, kinnitas uuringu esitlusel CISACi asepresident, hispaania stsenarist ja filmirežissöör Ángeles González-Sinde Reig. Kahjuks ei ole aga tehisarumaailma tingimused loojate vastu sugugi ausad ja loojate käest ei ole nende loomingu kasutamiseks luba küsitud. Tehisaru puudutavaid õigusakte on vaja muuta ja autorid vajavad siin poliitikute tuge, et eraomandis tehisaru ei võtaks loomeinimestelt tööd ja teenistust.
CISACi peadirektori Gadi Oroni sõnul soovitakse, et tehisaru arendavad firmad tegutseksid läbipaistvalt ning näitaksid selgelt, milliseid teoseid andmepangas tehisaru treenimiseks kasutatakse, et seejärel saaks vastavalt ka autoritele maksta.
See, kas väike eesti keel jääb tehisaru kasutavas maailmas ellu, on tähtis küsimus. Mainitud uuringu andmetest on näha, et autorite nõusolekut küsimata (seda pole tehtud Eestiski) jääb tehisaru tõttu vaesemaks ka eesti keel ja kultuur.
* https://www.cisac.org/services/reports-and-research/cisacpmp-strategy-ai-study
