Tuimade fallostena kõrguvad monumendid näivad kalgid, kindlameelsed, muutumatud, kuid meedias ja meeltes on need hingestatud, elavad salaelu. Mitte küll nagu filmis, kus muuseumis öösel skulptuurid ja topised jalad alla võtavad, põrgu valla päästavad, hommikuks aga ontlikult kohale tagasi kobivad. Veergudelt võib leida, kuis punamonumendid levitavad okupatsioonimeelsust, äratavad taas haudades suikunud vägede vaenu, ornamendid stalinistlike hoonete seintel deklareerivad õelalt allutatust.
Füüsiline sõda pole kirjutamise aegu veel Maarjamaale jõudnud, küll aga semiootikalahingud. Oleme…
Siinne mõttejada sündis õhtustel jalutuskäikudel Amsterdamis, mil päevased elamused nüüdiskunsti näitustelt ja vestlused Gerrit Rietveldi akadeemia tudengitega settima hakkasid, kuuldu-nähtu esimesi kokku hakkavaid üldistuseklimpe kultuurisupis moodustasid. Kui üldiselt tunnistatakse kunsti norme, vaikivaid leppeid ja tabusid kompivat loomust, mis arendab ühiskonna võimet nähtut uues valguses ja vormis mõista, ei jää ühegi sagedasema näituste väisaja eest varjule tõik, et purjetatakse ikka kunsti suundumusi pidi.
Inimliku kohalolu näljas on täidetud poeriiulid käsitööõlledega, -leibadega, -limonaadidega,…
Mäletan üht õhtut Haapsalu kunstikoolis. Pakun, et võisime olla 12- või 13-aastased. Kas tegu oli nüüd joonistamise, kompositsiooni või maalimise tunniga, enam tagantjärele kindlalt väita ei tihka. Paber igatahes ees oli, mis tähendab, et saviga ei mätserdanud. Istusime sõbraga klassi parempoolses tiivas, otse akna all. Väljas oli juba pime, õhtune aeg, talv. Nagu varateismelised ikka, rääkisime sõbraga kunstist ja elu mõttest, kui ta korraga ütles, et ainult looduses saab kaos…
Iga teekond muutub palverännuks kui seda piisava järjekindlusega sammuda. Hakkasin juuli alguses Karula rahvuspargist Kütioru poole kõndima, sealt Obinitsasse, keerasin üles Peipsi suunas ja Emajõe Suursoost läbi jõudes hoidsin läände Jõgeva peale. Teadmata täpset plaani, muutusid kümned kilomeetrid sadadeks, ning mis parata, kurnatuses hakkasid ka minusuguse uskmatu mõtted Jumala poole tüürima. See Jumal, mida kirjutan siiski suure algustähega, ei pruugi kroonida mõnd monoteistlikku religiooni, kuigi setude ja vanausuliste radadel just…
Kuulsin hiljuti üht riigitegelaste sõnavõttu, kus seati kahtluse alla tööõpetuse vajalikkus koolis. Kas tõesti tuleb lastel nõeluda, vaaritada ja saagida olukorras, kus tuleviku tarbeks on kõige rohkem vaja programmeerijaid ja teisi raalijaid? Kuna õppekavasid ei saa uute ainetega lõhki ajada, tuleks IT-õpe viia alusharidusse käsitöö ja kodunduse arvelt. Mitte keegi ei nõelu enam sokke, sest ega sõjaaeg ole, et midagi saada ei ole ning asju tuleb parandada liimi ja tatiga,…
Olen varem vaadelnud tarbekunstniku ja materjali suhet paaristantsuna. Peetakse kahekõnet, mida nimetaksin materjali kaudu mõtlemiseks. Sellisel juhul muutub klaas, tekstiilikiud või raud teeviidastikuks, millele kunstnik intuitsiooni ajel järgneb. Kuid raua ja sepa või savi ja keraamiku suhe pole kunagi monogaamne. Kahevahelisele intiimsusele lisanduvad tööriistad, kemikaalid, abivahendid. Keraamilises avatud suhtes hullavad sängis veel kõikvõimalikud glasuurid, mille segamine ja katsetamine moodustab laboratoorse nõiaköögi. Treiratas ja vabakäevormimine on kaks täiesti erinevat teeviidastikku, mille…
Olen pidanud mitmetel põhjustel palju kolima kas siis töö või õpingute tõttu. Vähemalt selles mõttes on mul õnnelikult läinud, et mul pole naabritega olnud erilisi põrkumisi ja hõõrdumisi. Ikka saanud teretades-naeratades hakkama või leigemal juhul elanud ise ja lasknud teistel elada. Kuni hetkeni, kui sattusin naabritädiga samal ajal koridori astuma ja ta märkas mu revääril sinikollastes toonides rinnamärki. Elu eri keeleruumides ei olnud seni meie suhteid rikkunud. Ikka oli kõik…
Sellest ajast, kui kronesteetiline potentsiaal lahustas liigina meie paradiislikult süütu olevikulisuse minevikku ja tulevikku, oleme vangistatud ajarändude keeristesse. Õhtul trammiga töölt koju sõites oleme samal ajal lõuna paiku kolleegiga peetud vaidluse juures, aurava toiduga köögilaua taga, kus istume poole tunni pärast, ja telefoni kerides voodis „armukesega“, keda me tõenäoliselt päriselt kunagi näha ei saa. Keel lubab kõnelda asjadest, mis olnud, mis tulemas ja mida kunagi olema ei saa. Räägime teistele…
Olen varasematel tagakülgedel kõnelenud asjade stabiliseerivast mõjust. Esemete võimest ajalugu aeglaseks muuta, pakkuda turvatunnet, et ärgata samas maailmas, kus uinusime. Olelusvõitluslik ahvidraama on asendunud inimahvide organiseeritud koostööga. Karjamentaliteediga peret ülal pidades ei pea kiskjatega võideldes paljakäsi järelkasvu toitmiseks saakloomi murdma, vaid piisab karvastes sussides hommikumantli väel külmikuni loivamisest. Asjad vabastavad ja asjad orjastavad. Just nii, nagu meie omame esemeid, omavad esemed ka meid.1 Nõuavad kaitset ja hoolt. Mida rohkem kuhjub…
Läksin kord Peeter Lauritsale külla, et ühe artikli tarbeks juttu puhuda. Tema kodu sarnanes jaapani aiaga: kõik oli küll loomulik, kuid vääramatult oma kohale määratud. Põlvekõrguselt seina kruvitud sahtlid väikeste peos hoitavate kujukestega, mis olid maailma pealt kokku korjatud. Arvutiekraanil lebav kivikirves. Elegantselt õhku joonistuv niisutusauruti juga. Sõprade teosed paigutatud, pigem kureeritud, nii, et taieste sõnumid emotsionaalselt ruumiga kokku kõlaksid.
Peeter ise nimetab seda rituaalseks kujunduseks. Tunnetustöötajana osaleb ta protsessides, mille…
Seekord on vaatluse all üpris väikesed, kuid kaalukad asjad – ehted. Kontsentreeritud olekus on neil eriilmelisi otstarbeid: rituaalseid, mälu hoidvaid, sidemeid loovaid, identiteeti vormivaid. Kuid need võivad olla ka jõuesemed. Paul Luhteina 1936. aastal kujundatud Eesti presidendi ametikett on endiselt võõrastes kätes. 17. VII 1940 nähti ketti viimast korda Konstantin Pätsi kaelas, kui ta võttis vastu Nõukogude Liidu uue täievolilise esindaja Vladimir Botškarjovi volikirja. 1971. aastani oli presidendi riigivapi asukoht…
Intelligentne inimene peab ikka piiri pidama. Vaadates kunstis, disainis ja tarbe- ehk materjalikunstides toimuvat, hakkavad aga silma pigem piiririkkujad. Neile omistatakse geniaalsuse tunnusmärke. Parimad arhitektuurilahendused väänavad tavaliselt võistlustel ette antud tingimusi. Kunstniku originaalsus tuginebki nende seoste loomisele, mille peale teised ei tule. Hea loomevaldkonnas toimetaja ei tea hommikul, kus ta õhtul lõpetab.
Näiteks fotograaf Peeter Laurits võrdleb kunstnikku katselenduriga, kes otsib seni kasutamata võimalusi: kunstnik katsetab struktuure, mustreid, mõttehoovusi ja voole.…
Tõnu Õnnepalu on osutanud, et lisaks „hästi“ elamisele, tahab inimene ka „õigesti“ elada.1 Hetk kui Aadam ja Eeva sõid hea ja kurja tundmise puust, polnud esimene pärispatt, vaid murdepunkt, kus Jumal õppis inimest usaldama. Kuis nii? Aadam ja Eeva adusid teo hinda ja seega teenisid välja vabaduse elada väljaspool paradiisi piiranguid. Kui Jumal neid otsis, kostis Aadam rohuaiast, et peitis end, sest oli alasti, mille peale Jumal küsis, kust Aadam…
Kõigi asjadega, mida inimene on endale loonud, teeb ta midagi. Olgu nende kasutusotstarve kui tahes abstraktne või tühine, ikka on objektidel eesmärk täita. Siinkohal jõuangi asjadest rääkiva jutujärjega objektide performatiivsuseni. Väga meelevaldselt ütlen, et miski on performatiivne, kui see teeb midagi. Performatiivne võib olla inimene, kui ta kõnnib üle lava või tänava. Performatiivne võib olla heli, kui see kuulutab käreda undamisega pommilennukite silmapiirile ilmumist. Performatiivne võib olla teleekraanilt kiiskav valgusvõbelus…
Selleks, et rännata kosmosesse, ehitas inimene skafandri. Kosmos on külm ja kõle paik. Tapab. Iga loom on leidnud oma koha päikese all. Sahara kõrb on jääkarule kosmos. Kaladele maismaa. Maismaal ellu jäämiseks ehitame kaladele akvaariumide näol skafandreid. Nii nagu loom jälgi, jätab ka inimene endast pidevalt midagi maha. Kuu peal vedeleb siiani üks triibuline toki otsa torgatud kalts ja Marsil rikkis pakirobot.
Tegelikult näeb Kuu välja nagu peojärgne Kalamaja park pärast…
Üks teaduse ja kunsti ühisosi on selgeltnägija roll. Tuhanded teaduse-Nostradamused on ennustanud kogu aeg. Nad vaatlevad, katsetavad ja mõõdavad. Tulemustele tuginedes luuakse mudelid ja teadusliku meetodiga kindlaks tehtud seaduspärale toetudes saab mudelite järgi ennustada tulevikku.
Võtame näiteks kinnikasvava järve. Et asjast sotti saada, annab teadlane igale järve mõjutavale muutujale arvulise väärtuse. Lihtsaim teaduslik mudeldamise viis on matemaatiline valem. Arvuna esitatakse nii järve sisse voolav ojake, aurustumine kui ka vohav veetaimestik. See valem…
Kui tavaliselt ammutab tööstusdisain esteetilist inspiratsiooni peamiselt arhitektuuriteooriast ja kunstiajaloost, siis omalt poolt on see andnud vastu ümarad vormid. 1930ndatel tegutsenud inseneritaustaga disainerid võtsid aluseks XIX sajandi loodusteaduslikud uurimused, kus käsitletakse lindude ja kalade voolujoonelisust, selle efektiivsust. Loomariigi kehakujud rakendati lennukite, allveelaevade, rongide ja autode teenistusse. Seetõttu on ümarike vormidega ajastu vaimu disainiajaloos nimetatud art déco eeskujul ka machine déco’ks.*
Samal ajal kui Ameerika disainerid 1929. aasta majanduskrahhi seljatamiseks püssikuulikujulisi vedureid…
Mõne kuu eest avanes kunstiakadeemias metallitöökoja akna tagant möödujale veider vaatepilt. Üliõpilased seisid ümber suure jahuse laua ja mätsisid koogivormidesse tainast. Mööda koridore hõljus magus kaneelilõhn. Mitmed jäid vesise suuga pikemalt piidlema, kiigati ruumi sisse. Palusime loengut mitte segada, kuid soovitasime tunni pärast tagasi tulla. Sellest, miks küpsetasime tudengitega akadeemilise loengu käigus hunniku kooke, veidi hiljem.
Soovitan heita pilgu keskaegsetele toiduretseptidele. Ka eesti keeles on ilmunud mõned kogumikud. Mitte sellistele, kus…
Nagu osutab sarja pealkiri „Olulised asjad“, avan selle artikliga autoriveeru, kus arutlen disaini ja rakenduskunsti, esemelise kultuuri tähenduste üle. Käibetõena vastandatakse materiaalsust tihtipeale üllaste vaimuväärtustega. Asjad on saanud meile sedavõrd omaseks, iseenesestmõistetavaks, lahustunud inimloomusse, et vaimsetest väärtustest kõneldes unustatakse need väärtused võimalikuks teinud esemeline tugistruktuur.
Mitmed antropoloogid on kinnitanud, et asjad tagavad stabiilsuse, millele saab hakata üles ehitama vaimuilma. Olen üks neid, kes hommikusöögi õhtuti ette valmistavad. Ärkan, haaran toolileenilt riided,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Marian Geneti rüiupatjadega rüiulesila „Armastuse kosk“ („Waterfall of Love“) SBK Kunstuitleen & Galerie näitusel „SBK Sprouts Young Talents 2022“.Urmas Lüüs
Korda ja organiseeritust ülistav tikitud seinalinik Berliini materiaalse kultuuri ja disainimuuseumis (Museum der Dinge)Urmas Lüüs
Püha Joosepi kinnisvaramüügikujukesellmyhouseeasyfast.com
Virtuaalruumis on näha Darja Popolitova sõrmused, mida saab ka kanda, kui kunstnik need hõbedatolmu sulatamise tehnikat kasutava 3D-printeriga välja prindib.
EKKM´i taguse kõleda tehasevare, millest linnavõim suudaks heal juhul paari murulaiguga parkla välja võluda, on kunstnikud muutnud roheliseks oaasiks, kus külmast kevadest hoolimata on juba esimesi päikest nautivaid jalutajaid näha.Paul Kuimet
Koostöös Kanuti gildi saaliga valminud koreograafilise uurimuse käigus tuli Lõuna-Eesti künklikul maastikul liikuda mitmesuguste jalanõudega.Urmas Lüüs
Antiik-Rooma marmorportreed.Urmas Lüüs
Presidendi ametifotol on igal butafoorsel detailil sümbolistlik sõnum. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni salapärasest naeratusest ja nõtkest nõjatumisest õhkub, et tegemist on moodsa ja easy-going-juhiga, mitte toolil lösutava hallis pintsakus vana morni peeruga.www.elysee.fr/en/emmanuel-macron
Silvio Berlusconi ja Muammar Gaddafi Ciampino lennuväljal, Gaddafi disainitud mundrile kinnitatud prossi ehk foto maksumuseks kujunes läbirääkimiste lõpuks viis miljardit dollarit.Repro raamatust „On and Off: Jewelry in the Wider Cultural Field“.
1914. aasta nädalalehes Simplicissimus ilmunud karikatuur, kus on kujutatud vaidlusi disainerite rolli üle. „Van de Velde lõi üheainsa tooli, Munthesius tüüptooli, tisler Hesse tooli, mille peal saab isegi istuda.“Studia Vernacula 2017, nr 8.
Lapsepõlves pühapäevakoolis käies kujutasin seda paika … hmm … kuidagi lopsakamana ette. Sislej Xhafa installatsioon „Paradiso“, 2003.Urmas Lüüs
Urmas Lüüs mõtiskles Kanuti gildi saali residentuuris liikumise kaudu inimese sõltuvussuhete üle asjadega.Urmas Lüüs
Kaader Eesti telesarja „Õnne 13“ saja kolmekümne kaheksandast episoodist.ERRi arhiiv
Anneli Oppari roostevabast terasest 3D-prinditud rinnanõel, mille arvutisse söödetud algoritmilise mustri aluseks on tema sammud ümber oma kodutiigi.Sigrid Kuusk
Omaalgatuslik puhkekoht Paljassaare ja Kopli vahel.Urmas Lüüs
Kõik üliõpilased said sama koguse täpselt samu koostisosi ja küpsetasid kooki täpselt sama retsepti järgi, kuid koogid maitsesid isemoodi. Maitset muudab väikseimgi kõrvalekalle standardist.Urmas Lüüs
Anonüümne risttikandis Jean-François Millet’ maali „Õhtupalvus“ („L’Angélus“, algse pealkirjaga „Palve kartulisaagi eest“, 1857–1859) reproduktsioon.wikipedia.org