-
Johannes Saar on ikka olnud vahedalt vaimukas kirjutaja. Mõnigi kord on tema süütu nali, lihtne parafraas, kasvanud üle küll lausa lõikavaks irooniaks. Aga sedagi on olnud nauditav lugeda, iseäranis kui irooniakäpp on tabanud midagi, mis on ennastki häirinud. Johannes Saar ei ole oma kirjutistes midagi kahe silma vahele jätnud: (peen)häälestatus on alanud juba pealkirjast ning kestnud viimaste fraasideni, seda nii lühivormide kui ka pikemate sissevaadete või üldistuste puhul. Võtame või…
-
Neile, kes vähegi avalikul arvamusruumil silma peal hoiavad, ei tulnud ilmselt üllatusena, et USA Merriamide-Websteri sõnaraamat valis 2017. aasta sõnaks „feminismi“, mida otsiti nende andmebaasidest 70% sagedamini kui aasta eest. Võib muidugi vaielda, kas „feminismist“ sai aasta sõna tänu suurtele edusammudele selle teooria tutvustamisel avalikkusele või hoopiski seetõttu, et vähemalt mõningates ringkondades (sh Trumpi-meelsed üle lombi ja rahvuskonservatiivid Eestis) oli see eelmisel aastal vaata et kasutatuim sõimusõna. Neid, kes näevad feminismis…
-
(Filmi)kriitikute kirjutiste kohta saaks ka ühe väga terava arvustuse kirjutada, sest klišeesid leiab sealt terve raamatutäie. Vaid kriitikul on filmitööstuses lubatud olla seltsimatu ja halva iseloomuga. Mõnele on see identiteedi mastipuuks: mina olen isekas hiiglane, paindumatu ja kompromissitu. Mõnes teises kontekstis võidakse olla lihtsalt üks tüütu jobu, aga siin esivõitleja ideoloogilisel rindejoonel. Pealegi on enamik kriitikuid eksiteel, arvates enesekindlalt, et nende arvamus pakub meeletut huvi. Huvitavad on mõtted, kontekst, seosed,…
-
Väestaja ja mõtestaja
Margus Ott on filosoof, väemõtleja, kes loob pühendunult ainulaadset maailmatõlgendust, lõimides ida ja lääne mõtteviisi avardades eesti mõtteruumi uute käsitlusviiside ja mõistetega.
Margus Oti panust eesti filosoofia rikastajana, uskumatult viljaka tõlkija ja kirjamehena ei ole võimalik üle hinnata, mõttehaardelt on teda võrreldud Hasso Krulli ja Valdur Mikitaga.
Kesksel kohal Margus Oti kirjatöödes on, lausa punase niidina liigendades, läbistades ja lõimides väe mõiste, mille ta on laiemalt tuntud terminiks verminud.
„Vormiliselt on…
-
Sirbi laureaadid 2014 on sotsiaalselt hooliv liberaal Aro Velmet; hea sulega, terane inimlooma kirjeldaja Tuul Sepp ja (video)mängude asjalik käsitleja Ave Randviir-Vellamo. Laureaadid valis toimetus eelmisel aastal Sirbile kaastööd teinud autorite seast.
Ave Randviir-Vellamo:
Kas videomängud on kultuur?
Valik Aro Velmeti artikleid:
Majandusteadust ei saa lahutada ajaloost ja ideoloogiast
Võrdõiguslikkus kui poliitiline relv
Kooseluseadus ja liberaalse rahvusriigi paradoks
Massilise veebipõhisuse ohud
Valik Tuul Sepa artikleid:
Haridus kui paabulinnu saba
Sugudevaheline suhtlus lõhnade keeles
Lehtlalindude looming ja loovuse evolutsioon
Albatrosside alternatiivne sigimisstrateegia
-
Sirbi laureaadid 2013 on Eero Epner, Hent Kalmo ja Lembit Liivak.
-
Paavo Matsin avaldas läinud aastal Sirbis küll ainult kaks arvustust: „Naabob Mutt” (Mihkel Mutt, „Mälestused IV. „Kandilised sambad”, nr 4, lk 9) ja „Elektronsõnum luuletajalt” (Jürgen Rooste, „Kuidas tappa laulurästikut”, nr 23, lk 11), kuid mõlemad kirjutised jäid meelde nii elegantse stiili kui teravmeelse ja värske lähenemise poolest. Matsini arvustusi võiks käsitleda ka omalaadsete kirjanduslike portreedena, mis tabasid mõlema autori puhul olemuslikku.
Kristel Pappel sai esmakordselt Sirbi (ja Vasara) laureaadiks noore…
-
Karin Hallas-Murula on üks neid autoreid, kes ei tee allahindlust, kas ta kirjutab päeva- või nädalalehes, kuukirjas, teaduslikus väljaandes või koostab arhitektuurinäituse kataloogi, arhitektivõi mõne arhitektuurinähtuse monograafiat. Tema kirjutised on ühteviisi erudeeritud, neis on väga head tausta- ja kontekstitundmist, tema sõnastus on selge ja täpne. Tal on oma seisukoht ning ta ei karda ka teravalt öelda, kui vaja peaks olema. Ta tunneb asja ega tee midagi üle nurga.
Ka tema tänavu…
-
Paariaastase vahe järel tunnustab Sirp taas lõppeva aasta paremaid autoreid. Miks vahe sisse jäi? Vana kord ei meeldinud enam, uut ei mõistnud välja mõelda. Varem tunnustasime aastas kuut kuni kaheksat autorit, nüüd kolme. Aitäh kõigile mitmesajale kaastöölisele, kes Sirbist ka aastal 2009 tõelise kultuurilehe on teinud, eriline tänu aasta parimatele: Mart Kivimäele, Meelis Oidsalule ja Jaak Tombergile.
-
