Toeta

rämpsteadusajakirjad

  • Röövajakirjad ja libateadus kui globaalse akadeemilise kapitalismi ja ebavõrdsuse viljad
    Väljavõte hiidkirjastaja Elsevier legitiimses (s.t mitte röövajakirjaks peetavas) teadusajakirjas Radiology Case Reports (ETISe klassifikaator 1.1) avaldatud artiklist.     
     Kuvatõmmis: Kadri Aavik, 14. III 2024.

    Röövajakirjad ja libateadus kui globaalse akadeemilise kapitalismi ja ebavõrdsuse viljad

    Teadusmaailmas tuleb vähendada episteemilist ebaõiglust.

    Kadri Aavik
    9 minutit
  • Terade ja sõkalde sõelumine pärast avatud teaduse revolutsiooni
    Joonis. Avatud ligipääsuga (open access) ajakirjade sõltumatu kirjastuse Frontiers Media SA avaldatud artiklite allalaadimiste geograafiline jaotus 2021. aastal. Ühtekokku laeti selle kirjastuse artikleid alla enam kui 1,9 miljardit korda. Joonis näitab, et tänu avatud ligipääsule on allalaadimiste arv arenenud ja arenevate riikide vahel jaotunud ühtlasemalt võrreldes olukorraga, kui artiklid oleksid maksumüüri taga.
    www.frontiersin.org

    Terade ja sõkalde sõelumine pärast avatud teaduse revolutsiooni

    Peamiseks mõõdupuuks eristamaks tõsiseltvõetavaid ja röövajakirju jääb kvaliteetne retsenseerimine ja toimetamine.

    Ülo Niinemets
    8 minutit
  • Teaduskirjastamisnurjatused
    Ajakiri Nature läheb koos oma allajakirjadega üle avatud ligipääsu süsteemile, mis tähendab, et artikli tasuta avaldamise variandid kaovad õige pea sootuks.
    Ekraanikuva

    Teaduskirjastamisnurjatused

    Aja jooksul on rämpsajakirjad õppinud oma valskust paremini peitma ning ka suured ja väärikad teaduskirjastused on hakanud mõistma, et Nigeeria rämpsajakirjapettusel on jumet.

    Lauri Laanisto
    13 minutit

  • Teaduse diskreetne düstoopia

    Hiljuti on hakatud meedias arutama rämpsteadusajakirjade probleemi. Järjest ilmub artikleid, kus kirjeldatakse teadlaste kaalutlusi, miks sellistes ajakirjades avaldada ja et ülikoolide juhtkonnad eiravad muret. Olen nõus hinnanguga, et see pseudoajakirjades avaldamine on mõttetu probleem. Keegi ei saa oma akadeemilist karjääri rajada nendele ajakirjadele, keegi ei saa selliste publikatsioonide abil teadusgranti. Ma ei usu, et mõnes kõrgkoolis või uurimisinstituudis võiks keegi osutuda akadeemilisele ametikohale valituks sedalaadi rahvusvahelise tuntuse toel.
    Tarmo Soomere ja…
    Art Leete
    3 minutit
  • Akadeemiline sullerlus kui akadeemilise vabaduse kuritarvitamine

    Akadeemiline sullerlus kui akadeemilise vabaduse kuritarvitamine

    Akadeemiline maailm on, nii nagu inimkehagi, mitte ainult võrdlemisi keerukas, vaid normaaltingimustes ka iseparanev kehand. Selline suhteliselt haruldane eneseregulatsiooni võime on enamasti omane vaid elusolenditele või tervetele ökosüsteemidele. Teadusmaailmas tasakaalustab see akadeemilist vabadust, millel on entroopia paratamatu kasvu peegeldusena tendents libiseda akadeemilise mugavuse kaissu ja sealt ei ole ka akadeemiline lodevus enam kaugel.
    Eneseregulatsioon, enesekontroll eeldab mitte ainult teatava tagasiside funktsioneerimist, vaid ka mehhanisme, mis tagavad selle regulatsiooni siis, kui mugavus…
    Tarmo Soomere, Renno Veinthal
    8 minutit
Sirp