$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Oki raport

  • Pealelend – Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president

    Mida võib valitsuse haridus- ja teaduspoliitikas 2015. aastal olulisena välja tuua?
    Aasta algas eelmise teadus- ja haridusministri Jevgeni Ossinovski tõdemusega, et teadusrahastus on tasakaalust väljas ja liiga projektipõhine. Liiga terav konkurents kahjustab Eestile oluliste valdkondade arengut ning võib mõjuda halvasti kõrghariduse kvaliteedile. Seetõttu peab riik pakkuma teadlastele kindlustunnet ning suurendama stabiilset rahastust.
    Kahjuks nõnda ei läinud. Teaduse olulisust rõhutava kõne taustal kujunes peamiseks teaduspoliitikaalaseks märksõnaks üha suurenev lõhe riikliku strateegia „Teadmistepõhine Eesti…
    Lea Larin
    2 minutit

  • Teadussüsteemi kriis, teaduse kokkutõmbamine või jätkusuutlikkus?

    Pärast akadeemik Ülo Niinemetsa ja noorema põlvkonna tippteadlase rahulikku ja valgustuslikku artiklit1 ei olekski enam nagu millestki kirjutada. Kogu informatsiooni on eri isikud mitu korda isikupäraselt esitanud. Keda aga pole, on valitsemis- ja vastutamisrollis lugeja ning kummastav protsess jätkub.
    Mis siis üldse sünnib? Miks otsustas peaministrit kõrgeimal tasemel nõustava teadus- ja arendusnõukogu (TAN) eelmine koosseis – selmet veenda peaministrit täitma riigikogus vastu võetud strateegiat „Teadmistepõhine Eesti III“2 ja kindla käega reserveerima…
    Raivo Stern
    6 minutit

  • Pealelend –Gunnar Okk, Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti autor

    Lõppeval aastal sai valmis teie koostatud ettekanne teadusasutuste tegevussuundadest. Selle üle on avalikkuses palju diskuteeritud. Mis on Eesti kõrghariduse ja teaduse vaimses ruumis pärast seda muutunud?
    Üheks esimeseks eesmärgiks oli avada senisest erineva lähenemisnurga all diskussioon kõrghariduse ja teaduse tuleviku seisukohalt ülioluliste küsimuste ümber. Milline on Eestis antava kõrghariduse kvaliteet? Kui ahvatlevad on Eesti ülikoolid eduka keskkoolilõpetaja silmis? Miks paljud Eestisse tulnud välisüliõpilased on keskpärase või isegi kehva tasemega? Kui palju…
    Lea Larin
    3 minutit

  • Teaduse varjatud karid ja vaalad

    Üksikud seisukohavõtud reageeringuna Gunnar Oki aruandele ei ole veel ühise aruteluni viinud. „Üksikud“ ses mõttes, et enamik teadlastest on vait, pealegi puudub meil niisugune foorum, kus kõik oleksid vabad. Eesti on libisenud NLKP teele: on presiidium, kuulajad ja telgitagused askeldajad. Niimoodi võis kunagi jagada külvitööde korraldusi, mitte nüüdisajal väidelda.
    Asjatu armuvaev
    Teadusajakirjade olukorda ja teaduse käsitlemist üldises meedias Gunnar Okk ei vaadelnud. Ilmselt seda talt ei palutudki. Küll soovitatakse tema raportis lähtuda…
    Peeter Olesk
    8 minutit
  • Kõrghariduse imperatiiv
    Ilu meie ümber on väärtus, mida ei saa rahas mõõta, ent mille loomine ei ole triviaalne ja mille süvaanalüüs on sama oluline kui DNA struktuuri mõistmine. Pildil EKA tulevane kodu.
    Piia Ruber

    Kõrghariduse imperatiiv

    Majanduse teenrist ühiskonna ja kultuuri veduriks

    Tarmo Soomere
    5 minutit

  • Kas Eesti Ülikool lahendab kõik probleemid?

    Oki raport teaduse ja kõrghariduse tulevikust

    On igati tervitatav, et teaduse ja kõrghariduse arutellu on tulnud väline vaade. See ametlik ettekanne peaks ärgitama ka teisi, teaduses või kõrghariduses mittetöötavaid inimesi avaldama arvamust nende valdkondade arengu ja visioonide kohta ning teadlasi, poliitikuid ja ametnikke neile vastama.
    Kuna tegemist on äärmiselt kompleksse temaatikaga, siis ei saa oodata, et üks raport suudab kõike haarata. Teaduse ja kõrghariduse seest vaadates võib Oki ettekandes näha…
    Rainer Kattel, Erkki Karo, Veiko Lember
    9 minutit

  • Ülikoolide ja teadusasutuste võrk ja tegevussuunad

    Mõtteid Gunnar Oki ettekannet lugedes

    Kõigepealt heast – selleks on ettekande pikkus ja formaat. Meil armastatakse ikka veel liiga palju strateegiadokumente ja tegevuskavu koostades rõhutada dokumendi pikkust ja paksust, ikka nii, et mida mahukam, seda toekam. Ei ole. Ma ei tea ühtegi asutust, ettevõtet ega riiki, mille olulisimaid eesmärke ei saaks sõnastada kolmel kuni viiel leheküljel, hea küll, paarikümnel, aga mitte enamat. Gunnar Okil koosneb soovituslik osa kolmest leheküljest…
    Margus Maidla
    6 minutit
Sirp