Maailm on muutunud. Ukraina sõja puhkemine on võtnud paljudelt perspektiivitunde – kõik, mida teed või teinud oled, saab endale mõttetuse pika ja musta varju, tulevikku nagu väga ei olegi või on see hämune, nagu läbi mattklaasi, puuduvad teravamad verstapostid. Enamasti on need seotud ikka millegi saavutamise või ära tegemisega, olgu selleks unistus maakodust või järgmine raamat-plaat, mõni järgmine trepiaste, mida sa veel täpselt ei mõõda,…
Kutsusin isa jaanidel Simuna küla kalmistule, et ta näitaks mulle haudu ja räägiks meie suguvõsa vanu lugusid. Ma olen sellest täiesti sõltuvuses, ma võiksin päevad läbi kuulata vana Simuna elu, Teedede ja Lällide ja minu vanavanaema Velli Anselma toimetuste kohta.
Jorge Luis Borges, kaotanud silmanägemise, käis ikkagi raamatupoodides ja ostis lemmikteoseid. Ta silitas neid, lehitses, ta ei saanud neid lugeda, aga võis neid omada. Ka minu omanduses olid juba ammu Shakespeare’i originaaltekstid, kuid oma viletsa inglise keele oskuse tõttu ei olnud ma pikka aega võimeline neid lugema. Kui tead aga peast rohkelt erinevaid tõlkeid, siis lõppude lõpuks, sättinud sõnaraamatud enda ümber, võid lõpuks jõuda…
*
Lootust veel on.
On mõned tuttavad (rääkimata siis sõpradest), kes käivad mind unenägudes kummitamas. Eriti üks varalahkunud poiss, kes ilmub mu ette enamasti mõnes ruraalses miljöös, heinakuhjade vahel, tuhkunud ilmega mustmullal või valgel tolmusel teel viljaväljade keskel. Kuni ühe hiljutise unenäoni on ta suhtunud musse halvustavalt, süüdistavalt. Või pole isegi otseselt mind milleski süüdistanud, aga ma ise tunnen ennast unenägudes kohutavalt süüdi. Piisab ühestainsast ärapööratud pilgust. Olen ärgates korduvalt mõelnud, mida…
Nagu tavaliselt, läks mul kaamose ajal rütm sassi: magan kogu päeva, virgun alles 16 paiku ja olen siis järgmise hommikuni ärkvel. Loll tsükkel, mis võtab võimust salalikult ning end sellest välja kangutada on ääretult vaevarikas. Hetk pärast südaööd värskendan telefonis infot, et näha, mitu minutit hiljem päike täna loojub. See pakub suurt lohutust. Päev on juba rohkem kui tund aega pikem kui aastaringi pimedaimas punktis, meedias aga kuulutatakse üha suurema…
Tänavu sügisel saab sada aastat Eesti Kirjanike Liidu asutamisest. Siinses juubelisarjas uurime, mis mõlgub mõtteis meie praegustel kirjanikel.
Vene kirjanikul ja tõlkijal Jevgeni Golovinil on laul „Baskerville’ide must koer“, mis sobib päris hästi iseloomustama praegust hirmuühiskonda: keegi neab su nime, seinalt kukub pilt, õues on õudsed porised jäljed, keegi kuulab kogu aeg seina taga Bachi, kuskil haugub koer, ka naine peab sind hulluks, ja pealegi, tal on ka hirmutavalt mustad juuksed!
Ühelt…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.