Praegused Eesti ja Läti alad leiab keskaegse Euroopa kaardilt Liivimaana, mida sakslased ja teised suured naaberrahvad kutsusid nii liivlaste, piirkonna muiste tuntuima rahva järgi. Liivimaa jäi Põhja- ja Kesk-Balti alasid ühendavaks nimetuseks ka uue aja künnisel, kui eestlasi ja lätlasi oli liivlastest palju arvukamalt. Hiljem hõlmas Liivimaa kubermang lõunapoolse Eesti ning suure osa Läti põhja- ja keskosast. Pikk ühine ajalugu kinnistus liivlaste kui siinmail kõige varem euroopalikud väärtused omaks võtnud…
Kevadine pööripäev on liivlastel lindude äratamise püha, mis on tähistanud ka uue aastaringi algust. 2023. aastast peale on seda peetud liivi pärandi päevana esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, seda võrdse innuga mõlemas liivi rannas ehk peale Kuramaa ka ajaloolisel Liivimaal. Nii heisati selgi aastal liivi lipud mitmel pool muistse Metsapoole aladel Lätis ja Eestis. Riigipiiril Iklas tõsteti ajaloolisel rannateel lehvima liivi lipud laulude saatel, mida esitasid lauljad mõlemalt maalt. Pärast…
Iga keel vajab arendamist, kuid keele puhul, millel on vähe kõnelejaid, on keelehoole ja keele arendamine eriti oluline.
Tänapäeval areneb teadus ja tehnika ning koos sellega ühiskond tohutu kiirusega. Pidevalt tekib uusi mõisteid ja nende tarvis on vaja sõnu. Isegi selliste suhteliselt suure kasutajaskonnaga, üle miljoni kõnelejaga keelte puhul, nagu ka eesti keel, läheb vaja palju tööd ja raha, et oma keel kõigis valdkondades ajakohane hoida. Millised on…
Valts Ernštreits: „Ei ole ainult liivlased ja Liivi rand, kus peame homme liivi püha, vaid liivi pärand puudutab paljusid inimesi nii Lätis kui ka osaliselt Eestis.“
Liivlasi on tabanud suur kaotus: 6. juunil lahkus igaviku teele rahvamuusik ja liivi folklorist Helmī Stalte.
Helmī Stalte sündis 7. augustil 1949. aastal liivlaste perre, tema vanemaid Oskarit ja Mariat peetakse liivi keele ja kultuuri ühtedeks silmapaistvamateks kandjateks.
Muusikaõpetaja ja kooridirigendi haridusega Helmī Stalte oli koos abikaasa Dainisega (1939–2014) seniajani tegutseva liivlaste legendaarse folklooriansambli Skandinieki asutaja ja juht. Pikka aega oli ta Riia linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja, samuti Läti vabaõhumuuseumi folkloorispetsialist.…
Pühapäeval, 26. märtsil tähistatakse liivi pärandi päeva. Sel päeval heisatakse lipud mitmel pool ajaloolistel liivi aladel, ka Eesti ja Läti piiril Iklas. Ķempi Kārl on selle sündmuse puhuks kirjutanud luuletuse, kus liivi lipu värvid (rohe-valge-sinine) on ühendatud lindude äratamise motiiviga – on ju kevadine pööripäev liivlastel lindude äratamise püha.
Liivi pärandi päeva kohta saab lisa lugeda aadressil libiesugads.lv.
Ürgtugi līb linķizt
Äratage liivi linnud
ürgtugi sie mā
äratage selle maa
aļļed linķizt
rohelised linnud
ürgtugi Līb mer
äratage Liivi mere
sinizt…
Valts Ernštreits: „Kas suudame leida oma niši, kus oleme tugevad? Väga oluline on motivatsioon: ei tohi tekkida tunnet, et liivi värk on ainult mineviku värk.“
1990. aastate alguses arvasid paljud, et liivlased on ammu välja surnud või kohe-kohe välja suremas, aga praegu pole enam põhjust nii mõelda.
Liivi rahva aasta algus ja lõpp ei lange tänapäeval õigupoolest mitte jõuludele ja uuele aastale, vaid augusti esimesele nädalavahetusele, kui Irēl (Mazirbes) on liivi pühad – tähtsaim liivi ettevõtmine. Seekord olid need veelgi suurejoonelisemad kui muidu, sest tähistati liivi rahvamaja 80. aastapäeva. Juba kolmkümmend…
Lätis on viimase pooleteisesaja aasta jooksul assimileerunud, s.t lätistunud, mitu läänemeresoome rahvast: liivlased, kreevinid, leivud ja lutsid.
Liivlased, kelle kultuur oli XI-XII sajandil õitsengujärgus, elasid toona ümber Liivi lahe: Põhja-Kuramaal, Daugava, Salatsi ja Koiva ääres, Eestis ulatus nende asuala aga Häädemeeste kanti. Enamiku alade rahvas lätistus tasapisi, enne kui liivi keel (v.a moondunud kohanimed) jõudis kirjalikesse allikatesse. Näiteks pole eriti midagi teada kuulsaima Koiva liivlase Kaupo ja ta kaaslaste kõnepruugist. Soome…
Kui lõunaeesti ja liivi luule kestmisega ongi probleeme, siis ei peegeldu see mitte raamatute hulgas, vaid debüütide puudumises.
Mis toimub uuemas lõunaeesti- ja liivikeelses luules? See küsimus hakkas mind huvitama suve alguses. Võtsin ette aastatel 2017 ja 2018 ilmunud luulekogud ning nüüd, suve lõpus, julgen teha lühiülevaate pooleteise aasta jooksul ilmunud raamatutest ning rääkida veidi ka muust, mis neid väljaandeid ümbritseb. Ajapiirang pole väga sisuline, küll aga on…
Festival „Luulesõit” Lätis, Eestis, Soomes ja Norras on tänavu hariduse teemal.
Sügisel leiab taas aset rahvusvaheline luulefestival „Luulesõit”,1 mille üks sündmus on plaanis juba järgmisel nädalal. Festivalist, aga ka läti ja soome kirjandusest ning tõlkimisest räägivad Guntars Godiņš ja Jenni Kallionsivu.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.