Toeta

kriitikaauhind

  • Kriitikaauhinna kandidaadid 2022
    Eelmisel aastal pälvis kriitikaauhinna Mikael Raihhelgauz.
    Kris Moor

    Kriitikaauhinna kandidaadid 2022

    Selgunud on Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna tänavused kandidaadid.
    Vilja Kiisler, „Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa“ (Maarja Kangro „Õismäe ajamasin“, Sirp 21. I 2022)
    Merlin Kirikal, „Haprust mitte peletada!“ (Piret Raua „Portselanist nael“, Sirp 22. IV 2022)
    Ave Taavet, „Must lagi on ema toal“ (Andrus Kasemaa „Ema tuba“, Sirp 29. VII 2022)
    Mihhail Trunin, „Ei ole midagi sisukamat vormist. Kristjan Haljak ja kontseptualism“ (Kristjan Haljaku „Illuminatsioonid“, tlk Kajar Pruul, Vikerkaar 2022, nr 3)
    Berk Vaher, „Keskeas mees tahab…
    1 minut
  • Kriitika ja algoritm
    Mikael Raihhelgauzile tõi kriitikaauhinna Rein Raua romaani „Päikesekiri“ arvustus „Spontaanne tants või juhuslik ekslemine?“ ajakirjas Looming (2021, nr 10).
    Ave Taavet

    Kriitika ja algoritm

    Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna saamise puhul 8. detsembril 2021

    Mikael Raihhelgauz
    3 minutit

  • Kriitikaauhinna kandidaadid 2021

    Selgunud on Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna tänavused kandidaadid.
    Alari Allik, „Kuidas vabaneda maailmavaatest?“ (Hasso Krulli „Tänapäeva askees“, Looming 2021, nr 5)
    Sveta Grigorjeva, „Võõras iseendale“ (Andrei Ivanovi „Untermensch“, tlk Veronika Einberg, Vikerkaar 2021, nr 4-5)
    Mikael Raihhelgauz, „Kaheastmeline müstika“ (Meelis Friedenthali „Kõik äratatakse ellu“, Sirp 23. IV 2021)
    Mikael Raihhelgauz, „Spontaanne tants või juhuslik ekslemine?“ (Rein Raua „Päikesekiri“, Looming 2021, nr 10)
    Johanna Ross, „Elu on unenägu, aga mis siis?“ (Eva Kofi „Kirgas uni“, Looming 2021, nr 9)
    Joosep Susi ja…
    1 minut
  • Ka sõprusest sünnib kriitika
    Märt Väljatagale tõi kriitikaauhinna arvustus „Johanneste ilmutused“, mis on kirjutatud raamatule „Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940“. Arvustus ilmus Sirbis 25. IX 2020.
    Ave Taavet

    Ka sõprusest sünnib kriitika

    Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel 8. detsembril 2020

    Märt Väljataga
    6 minutit
  • Avatud kriitika ülistus
    Tiit Hennostele tõi kriitikaauhinna arvustus „„Välja valitud gladioolid. Demonstratsioon-esinemine“, mis on kirjutatud Märt Väljataga luulekogule „Gladioolid“.
    Ave Taavet

    Avatud kriitika ülistus

    Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel 8. detsembril 2019

    Tiit Hennoste
    5 minutit

  • Rõõm raamatu üle

    Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel 8. detsembril 2018

    Head raamatute ja kriitika sõbrad!
    Mulle on raamatud kohutavalt olulised. Muidugi pean tunnistama, et lugemine on eskapistlik, natuke privilegeeritud tegevus, mis vajaduse korral on aidanud elust põgeneda.
    Heinrich Rosenthal on juba 1877. aastal kirjutanud, et „Eesti kirjavara hakkab uuemal ajal kaunis upsakalt kasvama, trükitud raamatute hulk läheb iga aastaga suuremaks ja kirjanikusi, kes Eesti kirjapõllu pääl tööd tahavad teha, tekib maa…
    Elle-Mari Talivee
    3 minutit

  • Rahulikus raevus

    Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel

    Tundub, et mingi eriline rahutus või rahulolematus valdab viimaste aastate arutelu kirjanduskriitika üle. Kas see päriselt nii eriline ongi? Tiit Hennoste haigutas demonstratiivselt ka eelmisel ja üle-eelmisel kümnendil, see ei peaks ju ammu enam uudiskünnist ületama. Ometi võtsid üht järjekordset haigutust vägagi südamesse Joosep Susi ja Pille-Riin Larm, kellelt märtsis ilmus mahukas mõtiskluste ja tähelepanekute kogu „Me kiretu kirjanduskriitika“.1 Just…
    Berk Vaher
    4 minutit

  • Laureaat – Ants Orase küsimus

    Kõne kriitikaauhinna väljakuulutamisel Tartu Kirjanduse Majas 8. detsembril 2016

    Armsad siinviibijad! Hea žürii! Tore Kultuurkapital!
    Kui Ants Oras oleks täna siin, siis tal oleks meile üks küsimus.
    Ants Oras ongi täna siin. Ma ei pea silmas Ants Orase kehatut vaimu, mis viibib esivanemate juures, vaid tema sümboolset kohalolu.
    Sümboolne kohalolu mõjub nagu õietolm, mida on õhus tunda, aga harva näha. Mõned ütlevad, et tunnevad kevade lõhna. Mõned kurdavad, et neil tekib allergia.
    Detsembris õietolmu…
    Hasso Krull
    3 minutit
  • Aus tuleb olla!
    Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaat Johanna Ross Tartu Loodusmajas.
    Lauri Kulpsoo

    Aus tuleb olla!

    Johanna Ross: „Eesti kriitikas on akadeemilise arvustuse ja ajalehetutvustuse vahel liiga suur lõhe.“

    Pille-Riin Larm
    8 minutit

  • Pudrust kujude valmistamise õpetus

    Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel

    Isegi kui võtta arvesse, et kriitikast kõnelemine käib puhangutena ja iga kord tuleb mõningad tõed uuesti üle korrata, on käesoleva puhangu jooksul kõik seegi juba ära tehtud. Aare Pilv on „kaasaloova kriitika“ hüpoteesiga proovinud laiendada kriitika teoreetilist mõistmist; Märt Väljataga on vaigistanud, et ei tasu arvustamise proosalise töö koha pealt väga lennukaks minna; Jaak Tomberg on teinud üldistavaid kokkuvõtteid neistsamadest…
    Johanna Ross
    4 minutit
Sirp