Selgunud on Ants Orase nimelise kirjanduskriitikaauhinna tänavused kandidaadid.
Heli Allik, „Mööda koordinaattelgi“ (Anti Saare „Sõnaraamat“, Looming 2023, nr 4)
Sveta Grigorjeva, „Tolmust ja naistest“ (Carolina Pihelga „Vaadates ööd“, Sirp 6. I 2023)
Saara Liis Jõerand, „Kuidas jutustada juba jutustatut?“ (Mehis Heinsaare „Kadunud hõim“, Looming 2023, nr 5)
Saara Lotta Linno, „Pilk vastuolulisele Wimbergile Buratino-põlvkonnast“ (Wimbergi „Just praegu“ ja „Enne kui“, Keel ja Kirjandus 2023, nr 6)
Aare Pilv, „Merike Õimu eelomasus“ (Merike Õimu „Asjade alumine pool“, Looming 2023,…
Vilja Kiisler: „Kipub olema ajakirjanduse paratamatus, et kultuuri millegipärast ei peeta seksikaks. Kultuuriinimesed ei pääse nii tihti esiküljele, kui näiteks mina tahaksin neid seal näha.“
Joonistub välja huvitav jaotus: omamaine kirjandus on justkui midagi kõrgkultuuri pärusmaale kuuluvat ja selle lugemine ilmselt raske töö, samal ajal kui välismaised tekstid on jõukohased ka n-ö lihtsale lehelugejale.
Kriitikaauhinna žürii esimene ja raskeim ülesanne on kindlaks teha, kus ülepea ilmub kodumaise kirjanduse arvustusi. Erilisi üllatusi pakkumata on juhtival kohal etableerunud kultuuriväljaanded: Looming, Sirp ja Vikerkaar. Häid kirjandusarvustusi, aga harva, avaldab Müürileht. Arvestataval määral kirjanduskriitikat…
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna saamise puhul 15. detsembril 2022
Mu tark luuletajast sõber käib teist korda ülikoolis ja hakkas seal uuesti lugema Martin Heideggeri „Küsimust tehnika järele“. Eesti keeles ilmus see 1989. aastal Akadeemias, käisin siis parasjagu ülikoolis, esimest ja seni viimast korda, ja olin juba lootusetult langenud Tõnu Luige ja Ülo Matjuse mõju alla. „Küsimus“ oli mul eest taha ja tagant ette peas, suuremalt jaolt ka saksa keeli.…
Selgunud on Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna tänavused kandidaadid.
Vilja Kiisler, „Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa“ (Maarja Kangro „Õismäe ajamasin“, Sirp 21. I 2022)
Merlin Kirikal, „Haprust mitte peletada!“ (Piret Raua „Portselanist nael“, Sirp 22. IV 2022)
Ave Taavet, „Must lagi on ema toal“ (Andrus Kasemaa „Ema tuba“, Sirp 29. VII 2022)
Mihhail Trunin, „Ei ole midagi sisukamat vormist. Kristjan Haljak ja kontseptualism“ (Kristjan Haljaku…
Selgunud on Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna tänavused kandidaadid.
Alari Allik, „Kuidas vabaneda maailmavaatest?“ (Hasso Krulli „Tänapäeva askees“, Looming 2021, nr 5)
Sveta Grigorjeva, „Võõras iseendale“ (Andrei Ivanovi „Untermensch“, tlk Veronika Einberg, Vikerkaar 2021, nr 4-5)
Mikael Raihhelgauz, „Kaheastmeline müstika“ (Meelis Friedenthali „Kõik äratatakse ellu“, Sirp 23. IV 2021)
Mikael Raihhelgauz, „Spontaanne tants või juhuslik ekslemine?“ (Rein Raua „Päikesekiri“, Looming 2021, nr 10)
Johanna Ross, „Elu on unenägu, aga…
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel 8. detsembril 2018
Head raamatute ja kriitika sõbrad!
Mulle on raamatud kohutavalt olulised. Muidugi pean tunnistama, et lugemine on eskapistlik, natuke privilegeeritud tegevus, mis vajaduse korral on aidanud elust põgeneda.
Heinrich Rosenthal on juba 1877. aastal kirjutanud, et „Eesti kirjavara hakkab uuemal ajal kaunis upsakalt kasvama, trükitud raamatute hulk läheb iga aastaga suuremaks ja kirjanikusi, kes Eesti kirjapõllu pääl tööd tahavad teha, tekib maa…
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel
Tundub, et mingi eriline rahutus või rahulolematus valdab viimaste aastate arutelu kirjanduskriitika üle. Kas see päriselt nii eriline ongi? Tiit Hennoste haigutas demonstratiivselt ka eelmisel ja üle-eelmisel kümnendil, see ei peaks ju ammu enam uudiskünnist ületama. Ometi võtsid üht järjekordset haigutust vägagi südamesse Joosep Susi ja Pille-Riin Larm, kellelt märtsis ilmus mahukas mõtiskluste ja tähelepanekute kogu „Me kiretu kirjanduskriitika“.1 Just…
Kõne kriitikaauhinna väljakuulutamisel Tartu Kirjanduse Majas 8. detsembril 2016
Armsad siinviibijad! Hea žürii! Tore Kultuurkapital!
Kui Ants Oras oleks täna siin, siis tal oleks meile üks küsimus.
Ants Oras ongi täna siin. Ma ei pea silmas Ants Orase kehatut vaimu, mis viibib esivanemate juures, vaid tema sümboolset kohalolu.
Sümboolne kohalolu mõjub nagu õietolm, mida on õhus tunda, aga harva näha. Mõned ütlevad, et tunnevad kevade lõhna. Mõned kurdavad, et neil tekib allergia.
Detsembris õietolmu…
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel
Isegi kui võtta arvesse, et kriitikast kõnelemine käib puhangutena ja iga kord tuleb mõningad tõed uuesti üle korrata, on käesoleva puhangu jooksul kõik seegi juba ära tehtud. Aare Pilv on „kaasaloova kriitika“ hüpoteesiga proovinud laiendada kriitika teoreetilist mõistmist; Märt Väljataga on vaigistanud, et ei tasu arvustamise proosalise töö koha pealt väga lennukaks minna; Jaak Tomberg on teinud üldistavaid kokkuvõtteid neistsamadest…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kirjandus on ime ja kriitika on palve, tõdeb Heli Allik. „Kuigi need, kes kirjandust teevad, on ainult inimesed, on see asi ise, see, mis sellest välja tuleb, mulle midagi üleinimlikku, midagi, mis teeb inimestega midagi, mida mitte miski muu ei suuda teha. Ja kuna see on nii, siis tähendab ka kirjanduskriitika mulle üpris hämaraid ja kummalisi asju.“ Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kümnes laureaat oma koduaias.Piia Ruber
Ants Orase auhind määratakse parima arvustuse või ülevaate eest värske algupärase ilukirjanduse kohta. Tänavused kandidaadid kirjutasid nendest raamatutest.Kollaaž
Saara Liis Jõerand 27. aprillil ajakirja Looming 100. aastapäevale pühendatud konverentsil Eesti Teaduste Akadeemia saalisHarri Rospu / Looming
Saara Liis Jõerand auhinnaüritusel sõnavõtuga esinemasKuvatõmmis
Kaamos ei ole fotokunstile unistuste aeg, kõik on ühtlaselt hall ja hämar. Õnneks ei saa samade sõnadega iseloomustada meie külalist. „Tahaksin nüüd teiega üleval toas ära käia,“ teatab Vilja Kiislerile fotograaf Piia Ruber, „mulle hirmsasti meeldib, kui koos on punane ja sinine värv, ainult et see kooslus ei ole praegu just soositud …“ – „Aga mina mõtlen sinise ja punase puhul esimesena hoopis David Lynchi filmidele,“ vastab Vilja Kiisler. „Käisin just retrospektiivis uuesti tema „Sinist sametit“ vaatamas, vaimustav!“ Niisiis üles, potisinisesse tuppa!Piia Ruber
Eelmisel aastal pälvis kriitikaauhinna Mikael Raihhelgauz.Kris Moor
Mikael Raihhelgauzile tõi kriitikaauhinna Rein Raua romaani „Päikesekiri“ arvustus „Spontaanne tants või juhuslik ekslemine?“ ajakirjas Looming (2021, nr 10).Ave Taavet
Märt Väljatagale tõi kriitikaauhinna arvustus „Johanneste ilmutused“, mis on kirjutatud raamatule „Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940“. Arvustus ilmus Sirbis 25. IX 2020.Ave Taavet
Tiit Hennostele tõi kriitikaauhinna arvustus „„Välja valitud gladioolid. Demonstratsioon-esinemine“, mis on kirjutatud Märt Väljataga luulekogule „Gladioolid“.Ave Taavet
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaat Johanna Ross Tartu Loodusmajas.Lauri Kulpsoo