Toeta

kaasamine

  • Kohapärimus keskkonnaaruteludes ehk Kelle lugusid me kõneleme?
    Keskkond peab aruteludes olema esindatud kui reaalne, mitte imaginaarne, kui ökosüsteem, mitte idee.    
     Tairo Lutter / Postimees / Scanpix Baltics

    Kohapärimus keskkonnaaruteludes ehk Kelle lugusid me kõneleme?

    Keskkonnaarutelud on sageli hermeetilised ja vastanduvad, me ei suuda omavahel kokku leppida ega leia vastanduvast kommunikatsioonist väljapääsuteed. Suur tähendus neis aruteludes ja lõpuks ka võimalik lahendus peitub konflikti aegu kõneldud kohakesksetes narratiivides. Seetõttu nõuab kohapärimuse roll keskkonnaaruteludes senisest kriitilisemat käsitlust. Kohalikud konfliktid keskkonnaküsimustes ei rauge, vaid nende arv kasvab järjekindlalt, näiteks on keskkonnakonfliktide andmete kogumise ja uurimisega tegelev ekspertide võrgustik Keskkonnaõiguse Atlas (Environmental Justice Atlas, EJAtlas) üle maailma kirja pannud…
    Lona Päll
    7 minutit
  • Metsarahva kohakiindumus
    2022. aasta märtsis raiuti Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal terviseradade rajamiseks maha ligi 800 puud.      
     Sütiste Metsa Selts

    Metsarahva kohakiindumus

    Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala raiejuhtum näitab, kuidas kohatunnet ja elanike suhet ruumiga eirates võib jõuda terava konfliktini.

    Riste Lehari
    9 minutit
  • Kuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaellu?
    Uus elektritaristu võib olla vastuolus harjumusliku ja tähtsa keskkonnakasutusega (nt kalastamine, pärandmaastikele keskenduv turism, metsade majandamine) ja seega ka kohaliku identiteedi ja mälumaastikega. Pildil päikesepark Räpina vallas Ruusal.         
     Arvo Meeks / Lõuna-Eesti PM / Scanpix Baltics
    ,

    Kuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaellu?

    Praegusel kujul kipub rohepööre kui ühtlustav ja ülalt alla protsess ignoreerima seni toiminud ja ka hiljuti hüljatud keskkonnasäästliku elamise viise.

    Lona Päll, Aet Annist
    9 minutit
  • Poliitika muudetud mängureeglid
    Kaido Ole. Balti matš. Õli ja akrüülvärv lõuendil, 2016.

    Poliitika muudetud mängureeglid

    Millised reeglistikud kehtivad uute demokraatiavormide puhul? Miks on demokraatia põhimõtted muutumas?

    Ebe Pilt
    8 minutit
  • ,

    Kaasamine kliimakava näitel

    Eelnõude infosüsteemis rippuv dokument „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (c 2030) ei ole põletavate poliitikaprobleemide tõttu avalikkuse tähelepanu pälvinud, kuigi kliimakell tiksub halastamatult. Sama halastamatult tiksus eelnõu „avaliku konsulteerimise“ tähtaeg. Jutumärke kasutan seetõttu, et ühise seisukoha kujundamist alustasid Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Roheline Liikumine (ERL), Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ) asjaolust, et riigi energia- ja kliimakava eelnõu esitati avalikuks konsulteerimiseks väga hilises faasis.
    Seda hoolimata…
    Lea Larin
    2 minutit
  • Kes saab teadlast sundida …
    Teadust ei tule meedias ja avalikus ruumis tikutulega taga otsida, vaid tihti särab see kutsuvalt LED-lampide valgel (tõsi, keset plinkivat linnadžunglit). Pildil teadlaste öö 2015.
    Pressifoto

    Kes saab teadlast sundida …

    Teaduskommunikatsiooni kursus võiks kuuluda iga doktorandi kohustuslikku programmi.

    Arko Olesk, Terje Tuisk
    6 minutit
Sirp