-
Novellikogu „Naistepäev“ iseloomustab näiliselt üsna ühetaoline jutuvoog, hoo pealt kirjutamine ja jooksu pealt suudlemine.
Eelmisel aastal ilmus Jüri Kolgil kolm raamatut: romaan „Roheline suits“, luulekogu „Kuu ja kirves“ ja lühiproosakogu „Naistepäev“. Mees on hea tuule peal ja õige on siis kirjutada, nagu torust tuleb – isegi kui tuleb ebaühtlaselt. Kui hakata sõelumise, tihendamise peale aega kulutama, võib tuul vaibuda. Kui jällegi väga hoogsalt hagu juurde anda, võib tulla…
-
Jüri Kolgi „Roheline suits“ ei ole (mosaiik)romaan. Tegu on meie ühe isikupärasema kirjaniku teravmeelse raamjutustusega.
Nii: Jüri Kolk, „Roheline suits“. Kartes rikkuda avastamisrõõmu, ei taha loo sündmustiku ja sisu kohta öelda rohkemat, kui et selleks on üks kummaline pantvangistamine Vatikanis ja sellega otseselt või kaudsemalt seotud isikute reaktsioonid, mõtted ja käitumised. Sündmustikku ise on pigem vähe ja keskendutud on rohkem tegelaste sisemaailmas toimuvale. Kirjastuse kaastekst algab nõnda:…
-
Jüri Kolgi uut luuleraamatut süvenemata sirvides on esimene emotsioon „ta tegi seda jälle“. Pealtnäha on tegemist üpriski klassikalise Kolgiga: sadakond lehekülge pehmes köites, suurem osa tekste parasjagu just nii lühikesed, et neid mahuks ühele leheküljele suisa mitu (nõnda ei ole ometigi toimitud). Muudatusena torkab küll muidugi õige teravalt silma, et Jumalike Ilmutuste asemel on seekord kirjastajaks Eesti Keele Sihtasutus, mistap puudub Kolgi kogudele juba harjumuspäraseks saanud JI sarja kujundus – on ju…