Juhan Liivi luuleauhind
-
Janika Läänemets oma kodukohas Kõrvemetsa külas. Läänemets on avaldanud kaks raamatut: luulekogud „Vihma ja kurbuse maja“ (2022) ja „Linnupetja“ (2024). Hariduselt kirjandusteadlane, on ta ka viljakas kriitik. Läänemets on olnud Betti Alveri debüüdiauhinna kandidaat ning pälvinud ajakirja Värske Rõhk aastaauhinna. „Linnupetjaga“ oli ta Rahva Raamatu aasta parima teose nominent, samuti tõstis selle esile eesti naiskirjanduse auhinna žürii.Piia RuberJuhan Liivi märssi hakkab kandma Janika Läänemets
30. aprillil, Juhan Liivi 161. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune Liivi luuleauhinna laureaat.
Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Laureaat saab kingiks karjasemärsi. Tänavu pälvis märsi Janika Läänemets luuletusega „***vahel on siin nii vaikne“. Auhinnaluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (nr 4) ning raamatus „Linnupetja“ (Puänt, 2024).
Janika Läänemets kandideeris auhinnale teisegi tekstiga, luuletusega „***tunda rõõmu elavast puust“ („Linnupetja“). Koos Läänemetsa looduga tõstis žürii kandidaatidena esile…1 minut -
Kruusa Kalju on virtuoosne lüürik, filoloog, idamaade luule uurija, tõlkija ja asjatundja, kes luuleväljal kohal olnud juba Erakkonna-aegadest saadik ja ajanud ikka oma asja. 30. aprillil pälvis ta luuletuse „Ära hommikul päri“ eest Juhan Liivi luuleauhinna.Maria Kilk / Peipsiääre valdSuitsu nurk XXV – Kruusa Kalju „Ära hommikul päri“
1 Ära hommikul päri, kellele helistatakse äratuskella:
2 seda helistatakse
3 ikka ja jälle sulle.
4 Hommikust peale aeg lendab linnutiivul –
5 ikka lŏunasse,
6 lŏunast ikka ĕhtusse ja ĕhtust lendub öösse.
400 aastat tagasi ilmus vaimuliku ja lüüriku John Donne’i vaimsetest mõtisklustest koosnev palveraamat, kust leiab ka ühe lihtsakoelise tekstiosa, mis laiemasse kultuuriteadvusse kinnistunud kahe fraasi tõttu. Donne postuleerib nimelt, et „ükski inimene ei ole saar“ ja hakkab seda mõneti holistlikku arusaama edasi arendama. Kõik…9 minutit -
Liivi muuseum RupsilAhto Sooaru / Liivi muuseumHead Juhan Liivi aastat!
30. aprillil täitus 160 aastat Juhan Liivi sünnist. Sel puhul peeti Alatskivil konverentsi „Juhan Liiv eesti kultuuri keskmes ja maailmakirjanduse lävel“. Ettekandega esinesid Joonas Hellerma, Rahel Ariel Kaur, Tanar Kirs, Liina Lukas, Ene-Reet Soovik, Jüri Talvet ja Mart Velsker.
Seejärel kuulutati välja Liivi luuleauhinna tänavune laureaat. Kandidaatidena oli žürii esile tõstnud Sveta Grigorjeva („*võtta oma kehas“), Kruusa Kalju („*Ära hommikul päri, kellele helistatakse äratuskella“ ja „Mu isamaa apofaatiline (lohelaul)“), Lauri Sommeri…1 minut -
Suitsu nurk XXI – Hando Runneli „Küünlapäeval“
1 Taeva tulipunasel alasil
2 päike vasardab metsalatvu,
3 valged hanged on verise kumaga
4 ennast üleni kinni katnud.
5 Öösel põhjavalguse põlevat
6 vahin maailmatelki,
7 imen pärani silmisse
8 haiget müstilist helki,
9 kuni tähesütele sadeneb
10 viimaks pilvede koredat tuhka,
11 külmast vabisev maailm ometi
12 vastu hommikut veidigi puhkab.
Pole midagi öelda, looduslüürika elab meil küll häid aegu! Tänavusele Juhan Liivi luuleauhinnale nomineeritud seitsmest luuletusest vähemasti viit iseloomustab ergas loodustunnetus. Timo Maran ihkab kaplinskilikult tagasi algusesse. Hanneleele Kaldmaal…7 minutit -
Hando Runnel oma luuletust „Küünlapäeval“ liiviliku luule albumisse kirjutamasJanika KronbergJuhan Liivi luuleauhind Hando Runnelile
30. aprillil, Juhan Liivi 159. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune Liivi luuleauhinna laureaat. Karjasemärsi pälvis luuletuse „Küünlapäeval“ eest Hando Runnel. „Küünlapäeval“ on ilmunud ajakirjas Looming (nr 4 2022) ja vastses raamatus „Saunaõhtu ehk Laupäeva laulud“.
Peale Hando Runneli tõstis žürii kandidaatidena esile Indrek Hirve („***Pimedust tuleb võtta“), Hanneleele Kaldmaa („Ainult üks samm veel“), Timo Marani („***Valida oma rada“), Triin Soometsa („***isa läks teisele poole“), Ann Viisilehe („Kuidas enam langetada nägusid“ II) ja Tõnis Vilu („***istun…1 minut -
Suitsu nurk XV – Mirjam Parve „jahtuvas saunas“
1 jahtuvas saunas
2 vana musta sooja lae all
3 kuivava iisopi lõhnas
4 sirutan end välja ei teagi
5 kas laudsil käsi holbeinilikult
6 üle lavaääre ripakil või
7 ootan üksi üksi õeke
8 vanapaganat kosja
9 sirutan käed üle pea ja
10 venin pikaks
11 kael kaugele põlvedest puusadest
12 kulmud kaugele põsesarnadest
13 juuksed pilvena kõrgele pea kohale
14 sauna taha kaselatva
15 õhtuvalguse otsani
16 (ei tea kui nüüd tulekski see
17 väike must vanapagan
18 aga mul on iisopit)
19 hiiglaneitsi valge kuldne
20…8 minutit -
Berit Petolai Rupsil Liivi muuseumis luuleauhinna kättesaamisel. Käru tüürib Mari Niitra.YoutubeJuhani sõber Berit
Vanast saunapuude vedamise kärust kirjutatud luuletus tõi Berit Petolaile Juhan Liivi luuleauhinna. Mis seal käru peal veel on?
7 minutit -
Suitsu nurk V – Berit Petolai „Tõnkadi-lõnk“
Neljakümne kolmanda Juhan Liivi luuleauhinna pälvinud „Tõnkadi-lõnk“ näitab lugejale, kuivõrd palju sõltub ühest puukärust. Missugune käru täpsemalt välja näeb, sellest otseselt aimu ei saa, aga võime silme ette manada sulni pildi näiteks punakat tooni (pisut roostetanud) kärust, mis on kaetud vihmaveeglasuuriga ja mille kõrval askeldavad siutsuvad tibud.
Berit Petolai luuletuse põhikonflikt, poeetiline kese, avaldub juba pealkirjas postuleeritud onomatopoeetilises kajasõnas „tõnkadi-lõnk“. Äratuntav kõlakujund imiteerib puukäru liikumist. Sellised kajasõnad võivad õnnestumise korral olla…7 minutit -
Juhan Liivi luuleauhinna laureaat kuulutati mullu välja veebis, kus leidsid aset paljud teisedki üritused. Triin Paja esitab oma luuletust „Öö on tume nagu õdede juuksed“. Luuletus on ilmunud ajakirjas Värske Rõhk (2019, nr 61).YoutubeSuitsu nurk – Triin Paja „Öö on tume nagu õdede juuksed“
Sirbi kirjanduskülgede värskes rubriigis „Suitsu nurk“ võtan iga kuu vaatluse alla ühe luuletuse. Need lugemised tõukuvad uuskriitika vaimust: ka luuletekstil kui mõistatusel ja saladusel, kui kõige intiimsemal ja intensiivsemal keelega suhestumise viisil on siiski oma tekstipinnal avalduv tõde, mille sügavama mõistmiseni jõudmiseks tuleks teksti näha võimalikult lähedalt, seda üle ja taaslugeda. See aga ei tähenda, et siinsed lähilugemised paljastaksid kogu saladuse. Kaugeltki mitte. Rubriigi eesmärk on läbi valgustada iga valitud…5 minutit
