Toeta

innovatsioon

  • Raha ei ole. II osa
    Muhu saarest pisut väiksem u 39 000 elanikuga Liechtenstein on üks maailma jõukamaid riike. Pildil pealinn Vaduz.      
     Rainer Ebert / CC BY-SA 2.0 / Wikimedia Commons

    Raha ei ole. II osa

    Inimarengu ning kõrghariduse, tipptehnoloogia ja riigi ekspordivõime vahelised seosed

    Vahur Luhtsalu
    7 minutit
  • Raha ei ole. I osa
    Kui eestlased unistasid 1991. aastal taasiseseisvudes jõuda heaolus hõimurahva soomlastega kiiresti ühele pulgale, siis singapurlased ei unistanud, vaid tegid selle teoks.      
     Bruce Poon / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

    Raha ei ole. I osa

    Eesti ja valitud riikide inimareng aastatel 1990–2021 ja mida sellest õppida.

    Vahur Luhtsalu
    8 minutit

  • Inimene, innovatsioon ja teadmussiire

    Alustada tuleb tunnistamisest, et inimene on tähtis. Sellest, et oma olemuselt on innovatsioon ja teadmussiire inimkesksed.

    Möödunud aasta suvel kinnitas valitsus „Eesti teadus- ja arenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava aastateks 2021–2035“ (TAIE 2035)1. See on pikaajaline strateegia, millega soovitakse tagada Eesti arengu tuginemine teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele ning rõhutatakse kolme süsteemi – teadussüsteemi, teadmussiirde süsteemi ja ettevõtluskeskkonna – koostoimet.2
    Majandus- ja kommunikatsiooni- ning haridus- ja teadusministeerium omakorda on visandanud lähiaastateks…
    Aija Sakova
    5 minutit

  • Kas head saab veel paremaks teha?

    Innovatsioonitüüpide üheaegne rakendamine tõhustab märkimisväärselt ettevõtte majandussooritust.

    Innovatsiooni peetakse edasiviivaks jõuks ning selle abil loodetakse lahendada paljusid arenguprobleeme. Innovatsioon on edasiviiv nähtus. Seepärast on õigustatud küsimus, kuidas uuendustegevust ettevõtetes tõhustada, s.t paremaks teha. Ühe moodusena rakendavad ettevõtted üheaegselt mitut innovatsioonitüüpi, sealhulgas tehnoloogilisi ja organisatsioonilisi uuendusi. Ehkki see on endastmõistetav, on uuendusviiside edukas koos rakendamine valdavale osale ettevõtetest raske. Nii praktikud kui ka teadlased pole veel…
    Maaja Vadi, Priit Vahter
    6 minutit
  • Mida tehti, kui innovatsioon oli ellujäämiseks vältimatu?
    Kuna siseruumides kehtisid karmid piirangud, ehitas Eesti rahva Muuseum suvelava. Suvelava paikneb katuse all ja on seetõttu kaitstud sademete eest. Järgides 2+2 reeglit on katuse alla võimalik paigutada publikule kuni 1000 seisukohta ja kuni 500 istekohta.
    Anu Ansu/ERM

    Mida tehti, kui innovatsioon oli ellujäämiseks vältimatu?

    Kuidas täitsid rahvusmuuseumid COVID-19 kriisi ajal harivat missiooni ning mil määral ja millises järjekorras kasutati eri innovatsioonitüüpe?

    Patrick Weyer, Maaja Vadi, Krista Jaakson
    7 minutit
  • Milline organisatsioon peaks Eestis toetama innovatsiooni ja majanduse arengut?
    Solidaarsus võidab suurimad takistused. Pildil Sakala partisanid Vabadussõja ajal.
    www.vanadpildid.net

    Milline organisatsioon peaks Eestis toetama innovatsiooni ja majanduse arengut?

    Progress innovatsioonidebatis

    Hendrik Pavel
    5 minutit
  • Kuidas tõlkida teadusinnovatsiooni humanitaaria keelde?
    Algselt Viljandi kultuuriakadeemias ja siis juba Tartu ülikooli humanitaarvaldkonnale välja töötatud ettevõtlusõpe on näide humanitaaria valdkonna innovatsioonist – see on uut moodi tegemine ja selle väärtus võib ilmneda ka alles aastate pärast. Pildil Viljandi kultuuriakadeemia.
    Tartu ülikool

    Kuidas tõlkida teadusinnovatsiooni humanitaaria keelde?

    Milline on innovatsioon humanitaarias?

    Aija Sakova, Martin Bristol
    5 minutit

  • „Teadus“ ning „teadus- ja arendustegevus“ pole üks ja seesama

    Indrek Tammeaid: „Erakondadel ja vastutavatel rakendusasutustel on innovatsiooni valdkonnas laual ilusad dokumendid, aga pilk suhteliselt tuhm.”

    Pealkirjas väidetu toob kaasa ebakõla kogu innovatsiooni- ja kõrgtehnoloogilise arendusprotsessi ühiskondlikku käsitlusse. Probleem on kaugelt sügavam kui pelgalt semantiline, terminoloogiline ebakõla.
    2020. aasta septembris jõudis valitsev koalitsioon ajaloolise tähiseni, mil riigikokku otsustati saata riigieelarve seaduseelnõu, kus teadus- ja arendustegevusele on 2021. aastaks ette nähtud täiendavalt 56 miljonit eurot. Kokku tõuseb teadus- ja arendustegevuse (T&A) riigieelarveliste…
    Margus Maidla
    12 minutit
  • Kuidas teha koostööd, kui partner on palju suurem?
    Joonis 1. Eesti asend ettevõtete ja ülikoolide koostöö valdkonnas võrdluses teiste Euroopa riikidega. Koostatud Maailma Majandusfoorumi andmekogumi „Global Competitiveness Historical Dataset 2017“ alusel. Võetud artiklist Ashyrov et al., 2019.1

    Kuidas teha koostööd, kui partner on palju suurem?

    Teaduspõhise majanduse käekäik sõltub sellest, kas väikeettevõtted ja teadusasutused õpivad koostööd tegema.

    Maaja Vadi, Sigrid Rajalo
    5 minutit
  • OI! Miks innovatsioon ebaõnnestub?
    Joonisel on võrreldud, milliseid motiive peavad OI seisukohalt silmas Lääne- ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ettevõtted.

    OI! Miks innovatsioon ebaõnnestub?

    See, kuidas ja milliste võtetega ettevõtet juhitakse, määrab peaaegu kolmandiku selle tootlikkusest.
    Innovatsioon on kujunenud populaarseks moeteemaks, seda seostatakse kiire ja tõhusa arengu lootusega. Kui öeldakse „innovatsioon“, siis tavapäraselt peetakse silmas uuenduslikku toodet või teenust ning pikka aega on innovatsiooni käsitlemisel domineerinud tehnoloogilise parendamise vaatenurk.1 Ometigi, püüded toote- ja tehnoloogilist innovatsiooni edendada pole viinud ettevõtteid ja riike ühetaolisele (kiirele) majandusarengule. Paradoksaalselt võib tõdeda, et esirinnas liikuvate ja järeltulevate ettevõtete vahelised tootlikkuse…
    Maaja Vadi, Jaanika Meriküll, Karin Sakowski
    5 minutit
Sirp