Praeguse haridussüsteemi prioriteediks on, et koolilõpetajad oleksid eeskätt täisväärtuslikud inimesed, kes oma heaolu pinnalt suudavad luua paremat maailma ka kõigile teistele.

Eesti koolides toimub kihistumine. Madalama sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste tulemused ei jõua tihti baastasemeni.

Haridussüsteemis ebavõrdsuse märkamise ja kõige haavatavamate järeleaitamise asemel oleme keskendunud meie PISA-tubliduse rõhutamisele.

Äärmuspedagoogika tungimine kooli karistab, mitte ei aita võrsuvat sugupõlve.

Eesti õpilased hindavad oma üldist eluga rahulolu kõrgemalt kui OECD riikide keskmine. Nii hästi ei lähe meil koolist saadava rahulolu näitajatega.

Kuidas mõjutab kooli ja klassi suurus õpetajate järelkasvu siin- ja sealpool Tallinna? Tallinna suurkoolid on ülerahvastatud ja õpetajad ülekoormatud, maakoolide õpetajad pooltühjades majades aga alarakendatud.

UNICEFi ettekandes võrreldakse laste heaolu 41 Euroopa Liidu ja OECD riigis, Eesti asub selles pingereas 8. kohal, olles muuhulgas esimene Ida-Euroopa riik.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.