Toeta

ETAg

  • Äraspidine vanuseline diskrimineerimine Eesti teadusmaastikul
    Joonis. Alustava ja kogenud teadlase grandid: vanuseline jaotus.
    Allikas: Eneli Kindsiko, Ülo Niinemets, Kärt Rõigas

    Äraspidine vanuseline diskrimineerimine Eesti teadusmaastikul

    Kas Eesti teadus vajab järelkasvu või mitte? Riiklik grandisüsteem lükkab noori teadusest eemale.

    Eneli Kindsiko, Ülo Niinemets, Kärt Rõigas
    12 minutit
  • Roheline tuli, punased jooned ja hallid alad – muudatused riiklike uurimistoetuste eraldamises
    Joonis 1. Avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutused 2015-2020. Aastatel 2021 ja 2022 on TA kulud näidatud vastavalt riigieelarvesse planeeritule.
    Allikad: statistikaamet5, rahandusministeerium6, ETAg7, ETAg-i arvutused

    Roheline tuli, punased jooned ja hallid alad – muudatused riiklike uurimistoetuste eraldamises

    Süsteemsed muudatused on aeg-ajalt vajalikud.

    Anu Noorma, Eesti Teadusagentuur juhatuse esimees
    4 minutit

  • Vastukaja – Teaduse ja ülikoolide rahastamisest tehnikateaduse poolelt

    Arutelud teaduste rahastamise üle ei vaibu, vt kas või Jaak Vilo artikkel 8. I 2021 Sirbis.1 Paraku ei ole tegu üksnes akadeemilise diskussiooniga, milles „võidavad kõik“ (ja teadus enim) või „küll aeg annab arutust, kelle seisukoht jääb sõelale“, vaid eksistentsiaalse olla-või-mitte-olla tüüpi küsimusega. Seda teadlastele, kes põhiliselt töötavad ülikoolide juures. Moodsal ajal on ka tehnikateadlased enamasti ülikooli(de) juurde koondunud – miks see nii on, vt ka kolleeg Risto Tanneri lugu…
    Olev Märtens
    3 minutit
  • Niuhti!
    Teadusvaldkonda siiski reguleeritakse, kuid otsused näivad olevat korralikult läbi kaalumata. Veebruaris oli korraks poleemika, mis kiiresti pandeemia alla mattus, kui teadus- ja arendusnõukogu (TAN) otsustas muuta uurimistoetuste jaotust teadusvaldkondade vahel. Siin pildil ongi TANi 5. veebruari istung, kus uurimistoetuste jaotust muudeti.
    Vabariigi valitsus

    Niuhti!

    Millalgi murdis teadus ikkagi valitsuse kollektiivsesse ajju sisse. Pigem kõrvalteid kaudu kui ettenähtud institutsionaalsuse redeleid pidi.

    Lauri Laanisto
    8 minutit

  • Kas teadmistepõhine Eesti või ökoloogiline lõks noorteadlastele?

    EDGAR KAROFELD

    Oleme tahtnud Eestit näha teadmistel põhineva riigina, kus teadlased on kaasatud otsuste tegemisse ja nende tööd väärtustatakse. Eesti teaduse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks kirjutati 2018. aasta detsembris pidulikult alla ühiskondlikule kokkuleppele. Kõik allakirjutanud kinnitasid, et nad „toetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist 1%-ni sisemajanduse koguproduktist ning edasist hoida vähemalt samal tasemel“. Erakondadest ei liitunud teadusleppega vaid EKRE, põhjendades seda vajadusega teadust hoopis rohkem toetada.…
    8 minutit
  • Teadusrahastus vajab kooskõlas toimivat süsteemi
    Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

    Teadusrahastus vajab kooskõlas toimivat süsteemi

    Kahjuks kujutatakse teaduse rahastamise debattides rahastuspilti sageli ühekülgselt. Kogu teadussüsteem näib koosnevat pelgalt ETAgi uurimistoetustest.

    Andres Koppel
    6 minutit

  • Õnnestunud granditaotlus peab eelkõige veenma teisi teadlasi

    Teadlaste uurimistoetuste taotlemise üksikasjade lahkamine ajakirjanduses võib teadussüsteemiga vähem kursis olevates lugejates tekitada segadust. Seepärast on ilmselt vajalik selgitada, kuidas toimub Eesti Teadusagentuuris (ETAgis) uurimisprojektidele rahastuse taotlemine, taotluste hindamine ning rahastusotsuste langetamine.
    ETAgi väljaantavad uurimistoetused (grandid) on mõeldud eri teadusvaldkondades kõrgetasemelise teadustöö toetamiseks, mitte mõnele asutusele või teadlasele pikaajalise sissetuleku tagamiseks. Nii on tegu omamoodi teadlaste konkursiga, kus selgitatakse välja hindajate arvates parimad teadusprojektid, kus on üldiselt teada tugevamad osalejad, ent…
    Siret Rutiku
    3 minutit
  • Teaduse „silotornistamine“
    Joonis 1. Taotluste ja eraldatud stardigrantide arv valdkonniti.3 PSG on personaalne stardigrant.

    Teaduse „silotornistamine“

    Teadusele teevad suurimat kahju valdkondliku lõhe kasvatamine ja Eestile tähtsate projektide alavääristamine.

    Eneli Kindsiko
    5 minutit

  • Pinged Eesti kõrghariduses ja teaduses

    Mis tahes muudatusi – eriti neid, mis teevad süsteemi kohmakamaks ja poliitilisemaks – tuleb sõltumatult analüüsida.

    Viimastel aastatel oleme näinud pingete kuhjumist kõrghariduses ja teaduses. Põhjus on selge: kõrghariduse ja teaduse riiklik rahastus on kukkunud vahemikus 2011–2017 vastavalt 1,5% 1,0% ja 0,83% 0,66% SKTst.1 Langust saadab taustal toimuv ühiskondlik-majanduslik faasisiire. Meie ettevõtlus (ja kogu ühiskond) peab looma palju suuremat lisandväärtust, et vastu pidada palgasurvele ja töötajate arvu vähenemisele. Vajame…
    Andi Hektor
    4 minutit
Sirp