elulood
-
Jalutuskäik looduses oli Jean-Jacques Rousseau meeltes loomuomaselt seotud isiksuslikkusega, iseenda leidmisega. Rousseau oma eluõhtul 1778. aasta juunis Ermenonville’is.Dupréeli gravüür Mayeri järgi / avalik omand / Wikimedia CommonsÜksiklane taimeaias
Jean-Jacques Rousseau püüab „Pihtimustes“ korda saata võimatut – anda täieliku ülevaate ühe inimese individuaalsusest, mina-tundest. Seeläbi kirjeldab ta ühtlasi mina-tunde universaalseid jooni.
9 minutit -
Eve Annuk pälvis emakeelepäeval kogumiku „Elu kui tekst“ eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia. Teose artikleid ühendab arusaam, et inimene on alati tekst, mida kujundavad ajastu diskursused.Kris MoorAega aheldatud
„Elu kui tekst“ on läbilõige Eve Annuki kolme kümnendi uurimistööst: kesksel kohal on naiskirjanikud, soouuringud ja biograafiline lähenemisviis, aga teos pakub ka sissevaateid Nõukogude aega.
5 minutit -
Muusadest ja muust
Livia Viitoli „Kaks muusat“ tasakaalustab pilti eestlaste elust ja kirjandusest välismaal ja Nõukogude Eestis. eesti kultuuri mõistmiseks tuleb tunda mõlemat.
4 minutit -
Raadi taeva all
Vahur Pähnapuu elustab teoses „Siis jääb ka päevatõus“ mälestused kunagisest Raadi aiandist ja oma emast, kes seal töötas ja kõigest hoolimata oli õnnelik.
4 minutit -
Anu Raud esitles mälestusteraamatut „Päevalill ja torupill“ 31. augustil ERMi Heimtali muuseumis.Elmo Riig / Sakala / ScanpixAnu Raua mälestuste kaapekakk – elujaatav vaade minevikku
„Päevalill ja torupill“ pole üksnes mälestuste kogumik, vaid haarav lugu, kuidas rahvatraditsioon ja inimlik soojus aitavad üle elada ka kõige keerulisemad ajad.
3 minutit -
Mall Jõgi 2013. aastal oma kodutalus Saaremaal.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumMida mäletab möödunust filoloog?
Just nende inimeste mälestusi tahaks praegu lugeda, kes alustasid oma tööelu Nõukogude ajal, aga jõudsid palju teha veel ka Eesti Vabariigis.
3 minutit
