dendroloogia
-
Audaku katsepunkt Viidumäel on veidi eksitav nimetus, sest see ei ole „punkt“, vaid terve omaette botaanikaaed, kus kasvab üle viiesaja põneva võõrliigi, peamiselt puittaimed. Pildil okaspuude sordid.Olev AbnerAudaku puude ja põõsaste kollektsioon Saaremaal
Audaku katseala täitis Kloostrimetsa arboreetumi kõrval introduktsioonikeskusena üsnagi märkimisväärset osa ja on aastakümnetega kujunenud teaduslikust seisukohast väärtuslikuks dendroloogiliseks kollektsiooniks.
4 minutit -
Aleksei Paiveli (1968) aastatel 1954–1960 inventeeritud kohad.4Eesti dendroloogia XX sajandi teisel poolel
Ulatuslikud dendrofloora inventeerimised andsid ülevaate liigilisest rikkusest, aga ka aimu, kuidas võõrpuud hakkama saavad.
5 minutit -
Praeguses TÜ botaanikaaias on taimi kasvatatud vähemalt 215 aastat, kui võtta alguseks 1808. aasta, mil siia toodi esimesed taimed vanast aiast.Sillerkiil / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsTartu Ülikooli botaanikaaed 220
XIX sajandil pakkus uurimisainest kogu taimemaailm ja selle kujunemislugu, seetõttu korraldati ekspeditsioone ja vahetati botaanikaaedade vahel taimi.
6 minutit -
Puittaimede kirjeldaja ja määraja
„Lehtpuude“ I ja II osa on maailma kultuurpuittaimi tutvustavad entsüklopeedilised teatmikud, mis näitavad autori täielikku pühendumist ja suurt töövõimet.
6 minutit -
Hariliku sireli (Syringa vulgaris L.) värviline puulõige P. A. Mattioli raamatust „Commentarii“ (Venice, 1565). Asub Viinis Austria rahvusraamatukogus.Ja sirelite õitseaeg on käes
Sirelite kultuuristamine Euroopas ja Aasias algas arvatavasti üle viiesaja aasta tagasi, XIX sajandi keskpaigaks olid sirelid meilgi juba tavalised.
7 minutit -
Suure-Kambja mõisapargi lehis.Ivo Kruusamägi / Wikimedia CommonsDendrokronoloogia puurib läbi puude pilgu ajalukku
Puude vanuse uurimisega on Liivimaal tegeletud juba kakssada aastat, selle tulemusel saadakse rohkem informatsiooni ka protsesside kohta, mida puude kasv peegeldab.
8 minutit -
Näide August Heinrich Dietrichi seente ühest tsentuuriost Eesti loodusmuuseumis, kust nähtuvad parasiitseentega peremeestaimed.Jana-Maria Habicht200 aastat end Eestiga sidunud tegusa mehe sünnist
ehk Eesti esimese mükoloogi August Heinrich Dietrichi elu aja tuules
8 minutit -
Promenaadile suubuvate tänavate lõpetuseks valmistas Roman Haavamägi 1927–1928. aastal omapärase kujundusega kettidega ühendatud dekoratiivtulbad. Need olid mõeldud takistama veokite läbipääsu jalutusteedele. Haapsalu rannahoone, 1930. aastad.EFA.3.0-28948Rosa Kaulitz-Niedeck ja tema Goethe-huvi
Kirjanik pööras oma loomingus Goethele palju tähelepanu, kirjutades Goethe teemal kolm teost. Haapsalu-teemalises raamatus kirjeldab ta Goethe väidetavat aednikupoissi.
10 minutit -
Hariliku hobukastani vesivärvipilt umbes 1560. aastast Bologna ülikooli raamatukogust. Avaldanud H. W. Lack 2000Kui „kastanid“ õitsevad – hobukastanite lugu
Hiljuti leiti üllatusmuna Tallinnast: arheoloogiliste väljakaevamiste käigus tuli välja kolm hobukastani seemet, mis peaksid suure tõenäosusega olema pärit XV sajandist.
7 minutit -
Pargi kujunemisaastaks võiks lugeda 1955. aastat, sest ilmselt selleks ajaks olid puud ja põõsad istutatud. Tammsaare park, Estonia teater ja Estonia pst ning Pärnu mnt algus 1950ndatel. Kõrgvaade tuletõrjehoonest.Eesti ArhitektuurimuuseumBelle Époqueʼ ja ökoloogia
Eluskooslustes ei tohiks modernsus põhineda kivi ja betooni laiemal kasutamisel, nagu praeguses pargis tehtud on.
11 minutit -
Goethe hõlmikpuu luuletus noorele armsamale Marianne von Willemerile, luuletusel on eesti keeles koguni kaks tõlget.Wikimedia CommonsEi lähe meil meelest üks puuke seal Tallinna linnas
Kasvav linnastumine toob kaasa suurema vajaduse elamis- ja äripindade järele ning ühes sellega sagenevad väärtuskonfliktid. Neil juhtudel on linnapuud sageli sotsiaalsete „päästikute“ rollis.
10 minutit -
Tallinna botaanikaaia töötajad kaardistasid 1980ndatel Kalamaja ja Kadrioru puud ja põõsad üksikpuude tasemel. Nüüd oleks vaja puude raiete ja istutuste andmete analüüsi, kuivõrd on haljastus vähenenud.Puudest ja regulatsioonidest
Tallinnas alanud ettevõtmine on laienenud üle Eesti ning kokku on üksikpuude või nende rühmadena loendatud kümneid tuhandeid puid ja talletatud tohutut materjali.
8 minutit -
Peterburi arhiivis asuvale Tallinna plaanile 1728. aastast on märgitud puud. Pildil Skoone bastion.Pärnade linn
Geneetiline analüüs tõendas 1600ndatest kuni tänapäevani Euroopa riikides laialdaselt istutatud pärnade piiratud algallikat.
9 minutit
