dendroloogia
-
Raamatus on liikide ja väiksemate taksonoomiliste ühikute kõrval enamasti toodud ka levinumad ja ajalooliselt tuntud sordid.ReproUus puittaimede tutvustus ehk 100 aastat puittaimede määrajaid ja kirjeldajaid
Lehtede langemise eel ilmus huvilistele 15aastase töö tulemusena mahukas puittaimede raamat. Selle autor Rein Sander on tuntud botaaniku, luuletaja, aedniku, taimekollektsioonide rajaja ja aktiivse kirjutajana mitmel teemal. Ta on hästi kursis naabermaa Läti iluaiandusega ja tükati Leedu omaga. Isegi läti keele on ta endale parema suhtluse huvides selgeks teinud. Raamat on kui väike entsüklopeedia, kuid „väikese“ oleks võinud ka ära jätta, sest see hõlmab sõnas ja pildis rohkem kui 900…3 minutit -
Mihkel Ranna dendraariumi keskne aiaelementide kooslus. Lauluplats. 2024.Jüri JärvisIlusam kui jumala enda oma
100 aastat Mihkel Ranna dendraariumi Saaremaal Neemi külas, mis on silmapaistvaim eraisiku rajatud puittaimede kollektsioon oma ajaloo, tuntuse ja külastatavuse poolest.
4 minutit -
Audaku katsepunkt Viidumäel on veidi eksitav nimetus, sest see ei ole „punkt“, vaid terve omaette botaanikaaed, kus kasvab üle viiesaja põneva võõrliigi, peamiselt puittaimed. Pildil okaspuude sordid.Olev AbnerAudaku puude ja põõsaste kollektsioon Saaremaal
Audaku katseala täitis Kloostrimetsa arboreetumi kõrval introduktsioonikeskusena üsnagi märkimisväärset osa ja on aastakümnetega kujunenud teaduslikust seisukohast väärtuslikuks dendroloogiliseks kollektsiooniks.
4 minutit -
Aleksei Paiveli (1968) aastatel 1954–1960 inventeeritud kohad.4Eesti dendroloogia XX sajandi teisel poolel
Ulatuslikud dendrofloora inventeerimised andsid ülevaate liigilisest rikkusest, aga ka aimu, kuidas võõrpuud hakkama saavad.
5 minutit -
Praeguses TÜ botaanikaaias on taimi kasvatatud vähemalt 215 aastat, kui võtta alguseks 1808. aasta, mil siia toodi esimesed taimed vanast aiast.Sillerkiil / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsTartu Ülikooli botaanikaaed 220
XIX sajandil pakkus uurimisainest kogu taimemaailm ja selle kujunemislugu, seetõttu korraldati ekspeditsioone ja vahetati botaanikaaedade vahel taimi.
6 minutit -
Puittaimede kirjeldaja ja määraja
„Lehtpuude“ I ja II osa on maailma kultuurpuittaimi tutvustavad entsüklopeedilised teatmikud, mis näitavad autori täielikku pühendumist ja suurt töövõimet.
6 minutit -
Hariliku sireli (Syringa vulgaris L.) värviline puulõige P. A. Mattioli raamatust „Commentarii“ (Venice, 1565). Asub Viinis Austria rahvusraamatukogus.Ja sirelite õitseaeg on käes
Sirelite kultuuristamine Euroopas ja Aasias algas arvatavasti üle viiesaja aasta tagasi, XIX sajandi keskpaigaks olid sirelid meilgi juba tavalised.
7 minutit -
Suure-Kambja mõisapargi lehis.Ivo Kruusamägi / Wikimedia CommonsDendrokronoloogia puurib läbi puude pilgu ajalukku
Puude vanuse uurimisega on Liivimaal tegeletud juba kakssada aastat, selle tulemusel saadakse rohkem informatsiooni ka protsesside kohta, mida puude kasv peegeldab.
8 minutit -
Näide August Heinrich Dietrichi seente ühest tsentuuriost Eesti loodusmuuseumis, kust nähtuvad parasiitseentega peremeestaimed.Jana-Maria Habicht200 aastat end Eestiga sidunud tegusa mehe sünnist
ehk Eesti esimese mükoloogi August Heinrich Dietrichi elu aja tuules
8 minutit -
Promenaadile suubuvate tänavate lõpetuseks valmistas Roman Haavamägi 1927–1928. aastal omapärase kujundusega kettidega ühendatud dekoratiivtulbad. Need olid mõeldud takistama veokite läbipääsu jalutusteedele. Haapsalu rannahoone, 1930. aastad.EFA.3.0-28948Rosa Kaulitz-Niedeck ja tema Goethe-huvi
Kirjanik pööras oma loomingus Goethele palju tähelepanu, kirjutades Goethe teemal kolm teost. Haapsalu-teemalises raamatus kirjeldab ta Goethe väidetavat aednikupoissi.
10 minutit
