debüüdiauhind
-
Roostes õuntelt peegeldub tolmune meri
Triin Paja luulekogu „Nõges“ on hästi toimetatud tugev debüüt. Raamatu ühtaegu nii tugevus kui ka nõrkus on kujundite kordumine.
4 minutit -
Universaalne ja nutikas
Raul Oreškini tekstides liiguvad argised süžeed sageli reaalsest maailmast fantaasiaväljadele, Tartu tüübid esinevad väljamõeldud tegelikkuses.
4 minutit -
Võhma justkui on!
Debütantide proosal on head ajad ja ilmselt ainult paremaks läheb, luules on prognoosimatust ja rohkem ruumi üllatustele.
1990. aastast annab Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond 23. novembril, mis on Betti Alveri sünniaastapäev, välja kirjandusauhinda tunnustamaks esileküündivaimat aasta jooksul ilmunud debüütteoste seast. Auhinna statuudi järgi ei võeta kaalumisele laste- ja noortekirjandust, mälestusi ja esseistikat ning möödunud aastal otsustas EKLi Tartu osakonna juhatus välja jätta ka näidendid ja kuuldemängud. Žürii moodustasid…3 minutit -
Depressiooni ja armastuse romaan
Andris Feldmanise romaani käsitlemisel pelga ulmena tehakse sellele karuteene, kuna autor on tabanud tänapäeva elutunnetusele midagi väga iseloomulikku.
Andris Feldmanise debüütromaanist „Viimased tuhat aastat“ on kirjutatud palju. Suure tähelepanu üks põhjusi on kindlasti Betti Alveri debüüdipreemia, kuid asi ei ole ehk ainult selles. Seda raamatut võib nimetada näiteks düstoopiaks, tänapäeva elutunnetuse või depressiooni võrdpildiks, õnnetu armastuse romaaniks või sümbolromaaniks, kuid päris rahuldava määratluseni polegi nii lihtne…7 minutit -
Käes on tuhandeaastane lõppmäng
Andris Feldmanis: „Praegune tehnooptimism võib ühel hetkel moonduda hoopis võõristuseks tehnoloogia vastu.“
Andris Feldmanis on viimasel ajal jäänud silma stsenaristina nii teles kui filmis, olles muu hulgas koos Livia Ulmaniga ka mängufilmi „Teesklejad“ käsikirja autoriks.1
Nüüd on ta valmis saanud oma esikromaani, ulmeka „Viimased tuhat aastat“, mis on juba leidnud ka ametlikku tunnustust: 23. novembril tehti teatavaks Betti Alveri kirjanduspreemia laureaadid, parimad debüüdid olid Feldmanise ulmeromaan ja Silvia Urgase luulekogu…4 minutit -
Väike tark tüdruk taskus
Silvia Urgase debüütluulekogu on üks neist kahest, mida olen oodanud. Teine on Berit Kaschani oma. „Siht/koha“ tutvustuses on öeldud, et seda võib võtta kui Urgase „The Greatest Hits’i“, kuid lugedes jõuab kiiresti tõdemusele, et just nimelt hitte Urgas ei kirjuta. See luule pole tormi vägev huilg, pigem tasakaalukas ning melanhool-mõtlik argipoeesia. (Tundub, et iga teist hiljuti eesti keeles välja antud raamatut saab iseloomustada sõnaga „argipoeesia“.) Paljudele inimestele „Siht/koht“ meeldiks, mis…3 minutit -
Kirjanduse oleviku ristlõige
Muljeid 2015. aasta Betti Alveri kirjandusauhinda püüdnud debüütteostest
Betti Alveri kirjandusauhinnaga pärjatakse Alveri testamendis avaldatud soovi kohaselt kahe hingedepäeva vahel aasta jooksul ilmunud parim debüütteos. Nii konkureeris selle aasta auhinnale ka 2014. aasta lõpul ilmunud tekste ja mõnigi selle aasta lõpu verivärske ilmuja lükkus järgmise aasta auhinnapretendendiks.
Veidi statistikat: žürii tegi valiku 49 debüütteose seast, millest 29 olid luule- ja 20 proosateosed. Nende hulgas oli 34 nais-, 12 mees- ja…3 minutit -
Linn, lumm, äng
„Linnalegendist“ folkloori otsida ei tasu. Tegu on näitekirjanikuna tunnustatud ja ka ajakirjanikuna praktiseerinud Piret Jaaksi esimese jutukoguga, mille mentaalset avarust ja temaatikat ühendab pealkirjale vastava rahvaluulevormiga küll mõistatuslikkus, tõepärasuse küsimus ja (mõne teise kõrval kahvatuvas) nimiloos ka võimalikud legendid ise, kuid see on vaid killuke nauditavast tervikust. Jaaks väljendab linnamiljöö maagilist tunnetust ja on seadnud selle narratiiviks selgelt kunstipärases, ambitsioonikas konstruktsioonis. Selleni, tundub, on ta juhatanud loovkirjutamise õppimine (2010–2012). Võrreldes…4 minutit
