$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Ars Electronica

  • Kunstnik-katalüsaator

    Tänavusel „Ars Electronica’l” vaadeldi kunstnikku kui potentsiaalset katalüsaatorit, kes interdistsiplinaarses võtmes erialadevaheliste meeskondadena tegutsedes võiks esile kutsuda muutuse ühiskondlikus realiteedis. Väärtus­skaalana kumas läbi läänelik heaoluühiskonna mudel ning muutust käsitleti tehnoloogilise progressi liinil jätkuvana. Eelkõige hakkasidki silma teosed, mis eksperimenteerisid inimese ja tehnoloogia interaktsiooni humaniseerimisega. Käivituselemendina ei esine enam suur punane nupp seinal, vaid kontseptuaalse varjundiga igapäevane žest.
    Tehnoloogiliste vahendite igapäevastumise najal otsivad ka arvutipõhise heli käsitlejad taktiilsemaid võimalusi müraseadete kontrollimiseks. Tüüplahendused…
    Taavi Suisalu
    2 minutit

  • Küberprohvetid, korruptsioonikommid ja kokaiin

    Meediakunsti superstaari ning visionääri Roy Ascotti esitluse järel ärgitas Linzi ülikooli interface cultures ehk ühendliideste kultuuri (IC) osakonna professor tudengeid esitama küsimusi elavale klassikule. Noored ei küsinud midagi. Ja õigesti tegid, sest just nemad kujundavad tuleviku tehnoloogilist kunsti. Vanade peerude literatuurne prohvetlus ei kohusta neid mitte millekski. Tutvustangi siin noori, kes hakkavad kujundama tehnokunsti juba lähiajal.
    „Ars Electronica’l” traditsiooniks kujunenud rahvusvaheliselt tugeva IC-eriala tudengite näitus paistis silma tehnilise nutikuse, täpsuse ja…
    Erik Alalooga
    3 minutit
  • Innovatsiooni banaalsus
    Tänavuse „Ars Electronica” pealkiri oli „C … what it takes to change” ehk „M … mida on vaja muutusteks”. C-täht osutas sõnale „change” („muutus”), aga ka paljudele teistele c-tähega algavatele sõnadele inglise keeles nagu „creativity, collaboration, craziness, cyberspace, commitment, capital, capability, clouds, cynicism, challenge” jne.

    Innovatsiooni banaalsus

    Üha rohkem eestlasi on hakanud „Ars Electronicat” üles leidma, paraku ei kipu meie skaibimaal tehnikainimesed humanitaaridega kokku saama.
    Kuidas parandada vaesemate riikide elanike elujärge ja kuidas innoveerida küllastunud arenenud riike? Need küsimused näisid kunstnikele tänavusel „Ars Electronical” enim huvi pakkuvat.
    Raivo Kelomees
    5 minutit

  • Kui palju on tehnoloogilises kunstis a(hhaa)d ja kui palju o(hhoo)d?

    Peegeldades kunsti vajalikkust ja positsiooni ühiskonnas, asus festival kohati justkui seda ülistavale/kaitsvale/kiitvale positsioonile (kunst on oluliste muutuste eesrindlik katalüsaator), kuid see prohvetlik kuulutamine kujunes vastuoluliseks. Rahvale võimalikult lähedale pugedes leviti teadlikult üle linna ning pakuti kaheksa viisi, mida selle festivaliga peale hakata: festival, kuhu minna, festival, mida avastada, festival, mille üle mõelda ja rääkida, festival mängimiseks, vaatamiseks ja kuulamiseks jne. Selline kogupere kõigile-midagi-lähenemine tõigi festivalile 85 000 külastajat, kuid küsimus…
    Evelyn Raudsepp
    2 minutit
Sirp