Luuletamine ongi hundiratas. Pille-Riin Larm vestles Eeva Pargiga
Võib oletada, et Eeva Pargi luulekogu „Hundirattas“ küpses seitse aastat. Pargi eelmine luulekogu „Metsalise loits“ ilmus 2018. aastal. Vahepeal on ilmunud ka mälestusteraamat „Minu kuninglikud kaelkirjakud“ ja samuti mälestusliku koega „Ringmäng ehk Aedniku 12 kuud“, kuid „Hundirattas“ erineb neist nii žanrilt kui ka teemadelt.
„Hundirattas“ algab küll justkui „Ringmängu“ jätk sisekaemusliku aiapildiga ning selles näib leiduvat ka mälestusi, aga mitte ainult. Teose küllaltki erisuguseid tekste seob hundi ja ratta motiiv.
TRISTAN PRIIMÄGI: Akadeemikute tuleproov
Euroopa filmiauhindade gala 17. I Berliinis.
Ilmselt võib hinnata Euroopa filmiauhindade olulisust päevakajalises või kultuuriteemalises uudisvoos igat moodi. On ka neid, kes on seda meelt, et nende üleandmisürituse puhul on tegu tagaaia pooleldi erapeoga, kus patsutatakse üksteisele tunnustavalt õlale filmide eest, mida peale tegijate enda keegi näinud ei ole. Kui piisavalt kaugele välja suumida, siis suurel skaalal tundubki ilmselt „ebaoluline“ ka kõik muu peale Oscarite.
TEISI LIGI: Eesti doki trikster
12. jaanuaril sai Mark Soosaar 80aastaseks. Seoses selliste ümmarguste sünnipäevadega tuleb tahtmine panna inimene ja tema töö pjedestaalile, kappi klaasi taha, käsitseda ainult valgete kinnastega ja rääkida sellest, mida tema filmid omas ajas tähendasid. Juubelid, teadupärast, tahavad ju möödunut fikseerida. Soosaare puhul see loogika hästi ei tööta. Temast ei saa head vitriinieksponaati, sest ta on oma loomult piirikuju – selline, kellele esmatähtis algab sealt, kus klaasid kukuvad.
KADI-ELL TÄHISTE: Mänguväli on kardinaalselt laienenud
Tänavu saavad Kumu ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) 20aastaseks, Eesti Arhitektuurimuuseum 35aastaseks ning Rotermanni soolalaos täitub 30 aastat regulaarset näitusetegevust. Sel puhul toimus 14. jaanuaril vestlusring, kus osalesid EKKMi üks asutaja ja Kumu kuraator Anders Härm, kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre, arhitektuuriajaloolane ja Eesti Arhitektuurimuuseumi üks asutaja Mart Kalm ning kunstnik ja Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu esindaja Elo Vahtrik.
KRISTIINA MALM-OLESK: Karjäär ilma mänedžerita: kas valik, paratamatus või privileeg?
Mida on ühist pianist Sten Heinojal, džässmuusikul Karmen Rõivassepal ning bluusimutina tuntud Kaisa Lingul? Kõik kolm on ehitanud oma karjääri üles ilma mänedžeri abita. Kuigi nad on aastate jooksul mõningaid ülesandeid delegeerinud, ei ole ükski neist seni näinud vajadust klassikalise artisti-mänedžeri suhte järele.
Avarate võimalustega ja mitmekihiline Ukuaru muusikamaja. Maria Mölder vestles Kertu Orroga
Sel nädalavahetusel avatakse Rakveres pidulikult Ukuaru muusikamaja: avakontsert on 30. jaanuaril kutsutud külalistele ja 31. jaanuaril avalikkusele. Loodetavasti Lääne-Virumaa mõjurikkaks kultuurikeskuseks kujunevat hoonet ja muusikamaja plaane tutvustab 2025. aasta 12. novembrist Rakvere kultuurikeskuse juhina töötav Kertu Orro, kelle esimene suur ülesanne ongi Ukuaru käivitamine.
ISABEL MARI JEZIERSKA, KARL LEMBIT LAANE: Õhukese riigi ideaal sillutab teed algokraatiale
Kui riigikogu võttis detsembris vastu seadusemuudatuse, mis andis veebikasiinodele ootamatult maksuvabastuse, reageeris endine õiguskantsler Allar Jõks sellele paeluva küsimusega: „Aga kui tehisaru hakkab asendama riigikogu liikmeid, siis võib jälle küsida, et kas meil riigikogu on nii suures ulatuses, 101-liikmelisena vaja?“ Kuigi Jõksi kommentaar võis olla mõeldud torkava irooniana, võtame seda siinkohal Eco vaimus täie tõsimeelsusega, kuivõrd see repliik ei ole pelgalt reaktsioon ebaõnnestunud seadusandlusele, vaid ilmestab laiemalt uskumust, mille kohaselt on tehisaru midagi enamat kui töötajate produktiivsust parandav tööriist ja lahendab kõik ühiskonna mured.
GRETE ARRO: Miks tekivad kliimamüüdid?
Kliimadebatt on omailmade vaheline vaidlus, mitte dispuut faktide ja andmete üle. seepärast teineteist ei mõistetagi.
PEET KASK:Eesti maksupoliitika ristteel: ees on tabude murdmise aeg
Eesti maksupoliitikat on viimastel aastatel muudetud korduvalt ja kiirustades. Maksuotsuseid tehakse lihtsalt selleks, et eelarveauke täita, ilma selge plaani ja mõjuanalüüsita. Eesti regressiivne maksusüsteem on kinni jooksnud. Koalitsiooniparteide toetus valijate hulgas on enneolematult väike. Maksusüsteem pole lihtsalt raha kogumise masin, vaid üks majanduse nurgakivi – see ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid demokraatliku riigi kandekonstruktsioon. Just siin on riigi majanduses suured mõrad, mida valitsus ei taha tunnistada ja millest ta ei taha rääkida.
OLIVER ISSAK: Põhjustest, miks noored teatris ei käi, puudust ei ole
Mullu (taas) üles kerkinud teatrite riigirahastuse teema ei ole ainus murekoht, mis Eesti teatrit praegu painab. Kui teatrite rahastussüsteem asetub pigem kümneaastasele horisondile, siis küsimus, milline on Eesti teatripublik aastal 2060, hõlmab märksa avaramat perspektiivi. Selleks ajaks on küpseteks teatrivaatajateks (nendeks, kes praegu valdavalt teatrisaale täidavad) kasvanud inimesed, keda praegu kutsutakse noorteks.
Haruldased muldmetallid ja Eesti võimalus. Margus Maidla vestles Jane Pajuga
Haruldaste muldmetallide maailm on paras segu geoloogiast, kõrgtehnoloogiast, ja geopoliitilisest pingeväljast. See on valdkond, kus iga detail loeb – kus protsesside napp ebaõnnestumine võib peatada magnetivabriku, elektriautode liini või satelliidi tootmise.
Rahvusvaheliselt tegutseb vähe inimesi, kes mõistavad kogu väärtusahelat alates maakidest kuni magnetiteni. Eesti õnneks on meil üks selline inimene olemas. Jane Paju on tõenäoliselt kõige kompetentsem eestikeelne spetsialist, kellel on süvitsi minev suure detailsuse astmega arusaam haruldastest muldmetallidest, nendega seotud keemiast, tehnoloogiast, radioaktiivsusest, regulatsioonidest ja globaalsetest tarneahelatest. Jah, maailmas leidub eksperte, kes võib-olla teavad veelgi rohkem – ent nemad teavad seda enamasti mandariini, vene või inglise keeles.
PRIIT SUVE: Kui kuulamisest saab luksus
Ametnik viitab paragrahvile, kuulamata inimest. Minister ignoreerib ajakirjaniku küsimust, korrates päheõpitud vastust. Lapsevanem lõpetab dialoogi resoluutselt: „Sest mina ütlen nii!“ Need ei ole juhuslikud näited ebaviisakusest, vaid süsteemse „ütlemise kultuuri“ sümptomid, mis halvavad Eesti ühiskonda.
MARGUS OTT: Argidialektika XXXIV. Keele norm ja vabavool
Arvustamisel
Eeva Pargi „Hundirattas“
Kristjan Haljaku „Relvad naistele“
Nikolai Pirogovi „Elu küsimusi. Vana arsti päevaraamat“
XXIV Bienal de Arte Paiz „El Arból del Mundo“
Stroomi rannahoone
Tallinna Linnateatri „Uskuja“
Nuutrumi „Härra Ibrahim ja koraani õied“
