Lummuses sisaldub mingi osa tõest. Juhan Raud vestles Mari Kurismaaga
Mari Kurismaa: „Ma proovisin oma loometee alguses aru saada, mis asi see pilt ikkagi lõpuks on ja mis ta ei ole ning kuidas keel sinna sobib või ei sobi.“
Näitus „Mari Kurismaa. Videviku geomeetria“ Kumu III korrusel kuni 22. II 2026. Kuraator Mari Laanemets.
Kumu näitusel „Videviku geomeetria“ on muu hulgas üleval ka Mari Kurismaa suured maastikumaalid, millest enamik oli kunstniku sõnul mõeldud ruumis ennast üksinda kehtestama. Nüüd lubavad need kunstniku retrospektiivnäitusel koos heita pilgu tõeliselt unenäolisse ja geomeetrilisse fantaasiamaailma, mis siiski näib olevat mingis mõttes ka argireaalsusest tõelisem – umbes nagu Platoni ideed või Pythagorase matemaatika.
MIHHAIL TRUNIN: Kriitika kui optika
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna saamise puhul 2025. aasta 8. detsembril.
UNO LIIVAKU: Sõnaveebist nii ja naa
Küllap suhtuvad paljud Sõnaveebi otsekui hea ja ilusa eesti keele sõnastikku, kuid kukalt kratsima ajab juba Sõnaveebi (SV) avakülg „otsi sõnade tähendusi ja tõlkeid“. Nimelt on sõnade tõlkimine rohkem kui kahtlane ettevõte. Tõlkida saab ainult teksti. Ju peaks olema tõlkevasteid.
AILI KÜSTLER: Jätkuvalt krüptiline uus ÕS
Eesti Teaduste Akadeemia saalis esitleti kolmapäeval, 10. detsembril pidulikult „Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2025“, selle veebiversiooni ning EKI teatmikku.
Kas kaitsetahe on seotud keeleõppetahtega?
Eesti keele õpetamise ja uurimisega hõivatud ning õppejõud on hämmelduses: riigikogus on vastu võetud seadusemuudatus, mille kohaselt võetakse edaspidi kaitseväkke aega teenima ainult need, kes oskavad eesti keelt vähemalt B1-tasemel
Setete keel ja rohepöörde paradoks. Margus Maidla vestles Kalle Kirsimäega
Kalle Kirsimäe: „Geoloogia tegevussfäär on märksa laiem, kui ainult maavarad ja liigub üha rohkem ressursside taaskasutuse poole.“
Akadeemik Kalle Kirsimäe, kes on Tartu ülikooli geoloogia-mineraloogia professor, on Eesti geoloogiateaduses silmapaistev teadlane, kelle uurimistöö ulatub settekivimite sedimentoloogiast ja mineraloogiast kuni jäätmekäitluse ja kaevandustööstuse küsimusteni.
Juurte juurde. Maarja Olesk vestles Jerome Osentowskiga
Jerome Osentowski on Ameerika Ühendriikides Colorados asuva Kesk-Kaljumäestiku permakultuuri instituudi (Central Rocky Mountain Permaculture Institute) asutaja ja direktor. Ta on kuulus permakultuuri ja uudsete taimekasvatusvõtete edendaja, kes on 40 aastat juhendanud ka permakultuuri kursusi. Ta on kõrbelisse Kaljumäestikku rajanud talu, kus väljas ja kasvuhoonetes kasvavad lopsakad permakultuuri toidusalud. Novembris külastas ta Eesti Permakultuuri Seltsi kutsel Eestit ja tutvustas oma ideid Tallinnas ja Tartus.
ANU SOOJÄRV: Mõtteid ümbermõtestamise ümber
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal keeras üle kolme aastakümnega korrastuda jõudnud mälumaastiku jälle pahupidi, nii Eestis kui ka mujal. Kunagistel sotsialismimaadel algasid arutelud, mida teha avalikus ruumis oleva Nõukogude pärandiga, eeskätt sõjamonumentidega. Vaieldi emotsionaalselt, aga lahati ka pärandi eest hea seisvate institutsioonide tasandil, mida siis ikkagi teha n-ö keerulise pärandiga: on ju ühelt poolt sel paratamatult oluline roll kultuuriloos, teiselt poolt see aga ärritab ja polariseerib.
ALARI PURJU: Nobeli perekonna elu ja äri
Lõhkeainete leiutamise kõrval kirjutas Alfred Nobel ka kirjandusteoseid seksist, piinamisest, keelatud lõbudest ja usulisest fanatismist.
Bengt Jangfeldti Nobeli perekonna kulgemise lugu algab XIX sajandi alguses, hõlmab ligikaudu kahtsada aastat ning kolme põlvkonda. Kuigi perekond on tänapäeval kuulus eelkõige Alfred Nobeli algatatud ja rahastatud teadussaavutuste eest antavate auhindade poolest, on tähelepanuväärsed paljud selle perekonna esindajad
AIMAR VENTSEL: Räägime Nõukogude-järgsest filmist
PÖFFil linastunud kunagiste Nõukogude vabariikide filmid on insaiderfilmid: Ukraina, Kasahstani, Moldova või Gruusia elu on näidatud selle mitmekihilisuses, ent konteksti tundmata seda ei taba.
Küljelt langev valgus on alati ilus. Konstantin Kuningas vestles Sten-Johan Lillega
Pärnu festivalil näidati kümmekond aastat tagasi filmi Susumu Shingust, kes valmistab tuule ja vee toel liikuvaid skulptuure.i Võiks öelda, et vormib vett. Detsembris kinodesse jõudnud Eeva Mäe mängufilmi „Mo Papa“ (2025) ja selle eelkäija „Mo Mamma“ (2023) operaator ja produtsent Sten-Johan Lill teeb sama. Kui paljude filmide dialoogide puhul on päevselge, et vaatame filmi, siis Lille üles võetud tööd on psühholoogilisemad – me hiilime dialooge vaatama, nagu võiks kirjeldada ideaalset filmimist.
STEN KAUBER: Tekstidest filmikultuuri ümber
Raamatuaasta viis mõtted sellele, et filmikultuur ei leia aset ega arene ainult visuaalkujunditena ekraanil, vaid ka seda saatvate, ümbritsevate ja mõtestavate tekstidena. Esiteks teeb filmivaataja ja filmikultuuris osaleja oma vaatamisotsuse tihtilugu just arvustusi ja muid (meedia)tekste lugedes.
Arvustamisel
Mudlumi „Nööpidest ja muust häbiväärsest“
Anu Allase „Allaandmine algajatele“
„Eesti vanausuliste pärimuskultuuri leksikon I“
Wendy Donigeri „Mõista antud ämblik“
Eesti keelpillimängijate konkurss
Andrus Kallastu autorikontsert „Remix 3“
kontsert „Klaverikunst. Sten Heinoja“
ansambel U: ja Ludensemble’i ühiskontsert „Boulez 100 / Berio 100“
Läti teatri esitlusfestival „Skate“
VAT-teatri „Tõusvad viiuldajad“
Tartu Uue teatri „Öösel päike ei põle“
luuleteatri Valhalla „Siuru sügis“
„Tu ja Minakaru. Kumu esimene näitus lastele“
dokumentaalfilm „Mälestus“ ja mängufilm „Hiina meri“
