Ruum, kus segadus ja selgus ilmnevad kõrvuti. Madli Pesti vestles Giacomo Veronesiga

Giacomo Veronesi on Itaaliast pärit teatripedagoog ja lavastaja, kes töötab juba kuuendat aastat Eesti muusika- ja teatriakadeemias (EMTA). Tänavu kaitses ta seal loovuurimusliku doktoritöö, mille keskmes on näitlejatreeningu uuendamine. Veronesi on toonud siinsesse teatrisse kehadramaturgi mõiste: praegu näeb Eesti Draamateatris lavastust „Kuningas Ubu“, tema koostööd lavastajate Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasooga. Lavastajana on Veronesi Eestis teinud „PiiriEUfooria“ (Vaba Lava, 2023). Järgmisel aastal alustab Veronesi esimest korda Eestis mahuka kutseliste näitlejate täienduskoolitusprogrammiga. Intervjuus kirjeldab ta teekonda Eestisse, selgitab oma teatripedagoogilisi põhimõtteid ning arutleb tänapäeva teatri ees seisvate ülesannete üle. 

JÜRI VALGE: Rännuteedelt raamatusse 

Esimeste Eesti keeleteaduse päevade puhul on põhjust tänutundega meenutadaLauri Kettust (10. IX 1885 Joroises – 26. II 1963 Läänemerel), keelematerjali suurkogujat, kes kasutas kogutut keeleteaduse eri valdkondades ja keelekorralduses ning tegi seda Eestis, Soomes ja mujalgi. Omaaegse Tartu ja Helsingi ülikooli professori mitmekülgsus ja erakordne viljakus on tähelepanuväärne. 

MAARJA TÜÜR, MAARJA GUSTAVSON: Elevant toas. Maastikuarhitektuuri väljakutsed kobarkriisis 

Elukeskkonda puudutavad teemad on kogu maailmas järjest rohkem esiplaanile tõusmas. Elurikkuse järsk vähenemine, kuumasaared linnades ning ekstreemsed ilmastikutingimused, üleujutused, valingvihmad ja maastikupõlengud on saanud lähtekohaks, millele toetub mis tahes maastikuarhitektuurialane arutelu, ettekanne või projekt. See, et inimkond on komplekskriisis, ei ole enam kellelegi üllatus – kriisist on saanud normaalolukord. Kogu maailmas on vaja järjest rohkem spetsialiste, kes oskavad loodusega koostöös, intelligentsel ja säästlikul moel kliima muutumise mõjuga arvestada ja sellega toime tulla.  

Võisteldes kvaliteedi poole. Margit Mutso vestles Oliver Alveri ja Mae Köömnemäega

Tallinna Linnaplaneerimise Amet avas 14. novembril Tammsaare pargis Tallinna arhitektuurivõistluste võidutööde näituse pealkirjaga „Miks on vaja arhitektuurivõistlust“. Võistluste vajalikkusest ja ka nendega seotud kitsaskohtadest räägivad lähemalt ameti juhataja asetäitja Oliver Alver ja Tallinna peaarhitekti büroo ruumivisioonide vanemarhitekt Mae Köömnemägi. 

Mehed, kes oskavad libahundisõnu. Andrei Liimets vestles Raitis ja Lauris Ābelega.

Kahele Euroopa filmiauhinnale kandideeriva Läti täispika animafilmi „Jumala koer“ autorid, vennad Raitis ja Lauris Ābele, räägivad Baltimaade pärimusest ja ustest, mille on avanud „Vooluga kaasa“.

Otse kaamera tagant filmikooli juhtima. Kaspar Viilup vestles Riho Västrikuga

Tänavu kevadel kukkus Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktori konkurss läbi ja aastase lepinguga võeti ajutiselt tööle senine dokumentaalfilmide programmi juhataja Riho Västrik. Uue ameti kõrvalt on Västrik sel aastal välja tulnud lausa kahe uue filmiga: kevadel „Päikese kodanik“ ning aasta lõpus kaua töös olnud „Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast“. Intervjuus tuleb juttu nii filmikoolis toimuvast kui ka sellest, kas ta lähiajal enam üldse kaamera taha jõuab. 

TANEL MÄLLO: Inimene masina ees V 

Meie praeguse probleemide kompleksi lahendus ei hakka hargnema mitte märksõna „tehnoloogia“, vaid „inimlikkuse“ juurest. 

MARI PALOLILL, MAIE KIISEL, PIRET PUNGAS-KOHV: Kikepera juhtum 

Nii autoaknast vaadates kui kodukandis ringi käies paistab Eestimaal metsa, põldu, heinamaad. Kena roheline, talvel valge. Maastikku sisse suumides näeb asjatundja aga ka seda, mida seal ei ole. Mitmed elupaigad neile iseomase kirju liigikooslusega on pidanud taanduma. Näiteks on saja aastaga kadunud 99% puisniitudest, aga ka 90% madalsoodest. Kehvasti läheb ka teistel märjematel elupaikadel – soometsadel ja siirdesoodel. Neid oli omal ajal lihtsam kuivendada, lootuses saada kvaliteetset puitu või lisapõllumaad. 

URMAS HÕBEPAPPEL : Piiride seadmine piiritule sõprusele 

Kuigi Venemaa kuvand paistab olevat Hiinas ajaloolistele tülidele vaatamata hea, peetakse põhjanaabrit ahneks ja reeturlikuks riigiks ning Putinit saamatuks ja verejanuliseks liidriks. 

KAIRE PÕDER: Mis usbekkidest saab? 

Erinevalt teistest postsovetlikest piirkondadest ei ole Kesk-Aasias suhteline jõukus seotud demokraatia usuga. 

HANNA KONSAP, HELIS LUKS, KAI PESTI ja Progressiivne Liikumine: Miks me lapsi ei saa? 

Praegune iibe seis Eestis ei ole moraalne kriis ega rahvuslik katastroof, vaid ühiskonna arengu loomulik tagajärg. Linnastumine, kõrgem haridustase, naiste autonoomia ja uued vajadused heaoluriigis on osa selle muutuse põhjustest. Küsimus pole selles, et lapsi ei taheta, vaid et uus ühiskond pole loonud tingimusi, kus lapsesaamine oleks turvaline, mõistlik ja tulevikku vaatav otsus. 

HASSO KRULL: Kõik on alati peaaegu kõik 

Kas viiesaja aasta pärast tähistatakse eestikeelse raamatu tuhandendat aastapäeva? See võiks juhtuda, kui mingi kummalise veidruse tõttu püsiks ka praegune ajalookultus. 

/// Arvustamisel ///

Kaur Riismaa „Väsinud valguse teooria“

Silvia Mälksoo ja Silvia Rannamaa „Kirjad kasuemale“

Brigitta Davidjantsi „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“

Ričardas Gavelise „Vilniuse pokker“

Rein Sanderi „Väike puu- ja põõsaleksikon“

festival „Sound Plasma“

kontsert „Quattro Quarti 15“

XI noorte sümfooniaorkestrite festivali lõppkontsert

Heino Kaljuste 100. sünniaastapäeva pidustused

Alexei Gordini näitus „See kaunis maa“

Pascal Bronneri näitus „Joonistatud paralleelilmad“

Tõnis Saadoja näitus „Kestev olevik“

Temufi „Armastus ja arusaam“

rahvusvaheline noore vaataja teatri festival „Naks“

dokumentaalfilm „Rastajurist Diane Jobson“