Linnaruumimängur. Merle Karro-Kalberg vestles Matěj Hájekiga
Tšehhi skulptor ja mängumaastike looja Matěj Hájek ütleb, et turvaline mäng linnaruumis on tähtis, kuid samavõrra ka riski- ja piiriületuse võimalus.
Kes väikese lapsega linnas jalutanud, on kindlasti märganud, kui mänguliselt ja erinevalt täiskasvanutest mudilased linna kasutavad ja kogevad. Mänguvahendiks võib saada äärekivi, trepiaste, poriloik, liiklusmärgipost jne. Täiskasvanuna kipume nii avara maailma kogemise viisi minetama.
13. – 17. augustini Tartus toimuv linnafestival „Uit“ aitab mängimist ja mängulisust meelde tuletada. Sel aastal on tegevused koondatud pealkirja „Mängu linn“ alla. Muu hulgas püstitatakse linna kaheksa mängule kutsuvat installatsiooni. Turusilla kõrvale kerkib Skull Studio teos.
Skull Studio on Tšehhis loodud ühendus, mida veavad skulptor Matěj Hájek ja visuaalkunstnik Bet Orten. Tegutsetakse arhitektuuri, skulptuuri ja maastikukunsti piirimail.
KARIN KIVISTE, JÕNN SOONISTE, MIHKEL URMET, RENEE PUUSEPP: Ajutisest ruumist kohaneva linnani
Stroomi rannahoone projekt annab ettekujutuse, milline võib olla tellija, arhitektide ja tehasemaja tootjate tulemuslik koostöö.
MERLI VAJAKAS: Miks seda mänedžeri veel vaja on? Äkki saan ise hakkama?
Muusikavaldkonna rollide üle on arutletud aastaid nii Tallinn Music Week’il kui ka Eesti muusikaturu fookuspäeval ning on näha, et vaikselt saab selgemaks, mis laadi inimesed muusikatööstuses toimetavad või võiksid seda teha. Kuna Eesti muusikatööstus on alles väike ja arenemisjärgus, siis pole piirid alati selged ja üks inimene võib võtta endale mitu rolli. Kui rääkida artisti mänedžerist, lähevad tööjaotuse ootused tihti mitmesse ilmakaarde laiali. Paistab, et ootusi ja tööd on palju, kuid inimesi vähe.
DAGNIJA BALTIŅA, MAIJA TREILE, AGIJA ĀBIĶE: Kuidas tähistatakse raamatuaastat Lätis?
Aastal 2025 on Lätis ja Eestis põhjust tähistada ühist aastapäeva: esimese läti ja eesti keeles trükitud raamatu ilmumisest on saanud 500 aastat. Nii lätlaste kui ka eestlaste kirja- ja trükisõna ning raamatukultuur on pannud aluse tugeva keelevaimu, eneseteadvuse ja riikluse kujunemisele.
ART LEETE: Nüüd ei julge keegi mõelda
Mis toimub soome-ugri põlisrahvastega praegu Venemaal ja kuidas nendega suhelda? See on tähelepanuväärne küsimus soome-ugri uurimistööd tegevale teadlasele. Välitöid me nende rahvaste juures enam ei korralda, aga mingid suhtlemise ja teadmiste vahetamise viisid on veel olemas. Kauge maa tagant on lävimine keerukas ja millestki arusaamine veel raskem. Sellises olukorras on abiks ka kõik võimalikud vahendid, olgugi nende kaudu kogutavad teadmised killustatud ja kogemus piiratud.
KASPAR VIILUP: Soome filmisuve varjundid
Ma ei tea, mis teema Eesti kinolevi ja Soome filmiga on, aga viimasel ajal kipub minema kuidagi niiviisi, et suurema osa aastast istume teadmatuses, mis põhjanaabrite juures toimub (kui ehk kaastootmisprojektid välja arvata), aga sügisel tehakse lüüsid lahti ja kõik tuleb kuidagi hunnikus ning möödaminnes. Mullu suvel tulid näiteks Soomes välja Teemu Nikki „Surm on elavate probleem“ ja Tiina Lymi melodraama „Tormisaare Maija“i, tänavu on aga valik veel rikkalikum.
Karikatuurse realismi vulgaarne autor. Mariana Hristova vestles Adilhan Jeržanoviga
Adilhan Jeržanov on nähtus omaette, ja seda mitte ainult kasahhi, vaid kogu maailma filmikunstis. Ta ühendab oma töödes väga originaalsel moel žanrimudelid ja autorsuse, avangardi ja peavoolu, kõrge ja madala kultuuri ning temast on saanud kultusrežissöör, keda hindavad nõudliku maitsega programmivalijad Cannes’is, Veneetsias, Berliinis ja mujal. Filme nagu „Omanikud“, „Maailma õrn ükskõiksus“, „Kollane kass“ või „Kadett“ii on saatnud festivaliedu ja ka publikumenu. Ainuüksi 2024. aastal avaldas Jeržanov kolm täispikka mängufilmi: „Stepihunt“, „Maur“iii ja „Kadett“, mis teeb temast maailma ühe viljakama filmilavastaja.
PRIIT-KALEV PARTS: Kelle kontrolli all on toit, selle kontrolli all on tulevik ja olevik
Tsivilisatsioon algab sellega, et talupoegadelt võetakse kümnist. Veel sajandi eest sai söögipoolise igast jaekroonist, -naelast või -dollarist tubli poole maaharija. Praegu jõuab temani heal juhul 10–15 senti, ülitöödeldud toidu, nagu õlu või krõbuskid, puhul alla sendi. Järjekordne kodanlikfeodaalne tarastamise ja proletariaadistamise tsükkel, seekord Haberi-Boschi meetodil.
KAREN JAGODIN: Valikut peab olema
Jah, ma lähen kaheks nädalaks puhkuse ajal maakodusse nii, et raamatuid on kaasas kahe kuu jagu.
Arvustamisel
kogumik „See esimene raamat“
James Rebanksi „Inglise pastoraal“
Peter Pomerantsevi „Kuidas võita infosõda?“
näitus „Lugude linn“
näitus „Exciting Minds“
XXXII Viljandi pärimusmuusika festival
Veneetsia XVIII arhitektuuribiennaal „Intelligentsus. Loomulikkus. Kunstlik. Ühine“
XXV Kohila keraamikasümpoosion
Sandra Ernitsa ja Tõnis Jürgensi näitus „Tuuleviit“
Pavlo Mazai näitus „Esseed“
Vanemuise „Richard III“
Rakvere teatri „Vaal“
Haapsalu Suveteatri Seltsi „Viimane vaba suvi“
